Wednesday, March 30, 2016

Võidavad need, kes usuvad, et nad suudavad võita!



Naudin hetki, kus olen üksi oma mõtetega. Kuna neid hetki on vähe ja toimetamist igal päeval jätkub, siis on need eriti väärtuslikud. Üks hetk on just praegu mulle õnneks taas antud...

Meie pere jaoks on see kevad erilise väärtusega ükskõik missuguse spektri läbi seda vaadata. Lapseootus on imeline aeg, kuid see on kindlasti erinev ning iga naine kogeb ning elab seda läbi omal viisil.
Minu lapseootuse suurim märksõna on: õnnelikkus. Olen õnnelik, olen tänulik ja mitte ainult vahel, vaid enamik aja oma päevast :)

Olen tänulik, et mul on kõik korras. Kõik, mis puudutab mu rasedust, siis võin öelda, et olen Jumala poolt õnnistatud vist heade geenidega oma emalt, aga ka suhtumisega, mis mu vanemad mulle on õpetanud.
Taban end tihti laulusõnu kordamast: "Ma keeldun olemast rahulolematu, kõhkleja"

Paratamatult ise emaks saades, üha enam väärtustan oma vanemate kasvatust, eneseohverdusi, pingutusi ning näen asju hoopis uues valguses.
Naudin seda rahu oma südames, mida tunnen ja keegi ei saa seda minult röövida. Muidugi on meie kõigi eludes võitlusi, mure- ja hirmumõtteid, enesehaletsust ja vahel ka üksildust, kuid see kõik on meie endi kätes, kuidas me nendesse asjadesse suhtume.


Meil on õega juba varsti-varsti pisikesed imed sündimas ning samal ajal on viimased 2 nädalat käinud tihe remont, elumuutused, vahel magamata ööd ja natuke ka stressi.
Minul isiklikult on ka väike hirm sünnituse ees, kuid 29 eluaasta jooksul olen kogenud, kuidas Jumalat usaldades olen saanud kõigest üle. Samuti olukorrad, mis tunduvad segased ja mõistetamatud tol hetkel, omandavad hiljem selguse ja väärtuse ilma milleta ma poleks see, kes ma olen.


Tehke seda, mis teid hirmutab ja hirm kaob kindlasti!
Üheks kõige võimsamaks kontseptsiooniks, mis on kindel ravim eneseusalduse puuduse vastu, on mõte, et Jumal on praegu teiega ja aitab teid.
Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? (Ro 8.31)
Ma suudan kõik Kristuses, kes mind teeb vägevaks! ( Fi 4.13)
https://www.youtube.com/watch?v=TfiYWaeAcRw


Loen hetkel raamatut, mis minu vastu on palju rääkinud. See räägib kuidas valitseda oma emotsioone ning sellest, kuidas leida tõelist rahu.

Selleks, et vaim oleks rahulik, tuleb ta ääreni rahuga täita. Enne seda tuleb leida neid hetki, et oma vaimu kõigest halvast, negatiivsest tühjendada. Selleks on parim viis jääda vaikseks ja anda oma mõtted ja tunded Jumala kätte.
Vaikus on see, milles saavad alguse suured asjad.




Isegi kui oleme Hendrikuga ülimalt põnevil oma beebikest oodates, oleme jätkanud kõike seda, mida siiani oleme oluliseks pidanud.
Lastekoor Juhhei ja visioon järgmiseks aastaks ei ole, ega kao kuskile. Lapsed tihti küsivad proovis, et kas nüüd kui sul beebi, kas sa siis ei jätkagi meiega?
Ütlesin, et muidugi jätkan :) sellest tuleb väike Juhhei-beebi... Lastekooris on meil olnud hiljuti proovis 30 last ning varsti ootab meid ees Viljandi reis. Vaatame, mis saab :D
Samuti ei jäta me bändi ülistust, muusika tegemist ning koorilaulmist ja palju muid tegemisi.

Jumal ootab meie valmisolekut ja meie igatsust olla Ta lähedal.


Igaljuhul oleme Jansaga juba valmistumas beebide saabumiseks kohe-kohe. Jaanika on natuke lühema sütikuga pommike kui mina, niiet ootame-vaatame. 
Hetkel on minul käimas 33 nädal ja Jaanikal 36 nädal. Juurde olen võtnud täpselt 10 kg ning magusaisu ja jäätise isu on meeletu. Vahel käime Jaanikaga koos Kristiines ja võtame alati kõige suurema pistaatsia jäätise... ja siis hiljem kahetseme natuke. 
Kuna on hetkel meil siin allkorrusel remont siis täna öösel said kaks rasedat kell 4.30 WCs kokku...siit väike õppetund mulle- ei tasu enne magamaminekut nii palju vett juua!

Jaanikal on juba haiglakotike pakitud, mul veel mitte. Proovime kõigepealt Hendrikuga meie beebivoodi kokku panna... 


Love,
A&H&Soonbeebi