Ja olengi tagasi pikalt nädalavahetuselt :)) Powerhouse retreat konverents oli lihtsalt üliäge!!! Ja ma olen nii tänulik ja õnnelik, et otsustasin minna. Sain tuttavaks siiani minu ajaloo tutvusringkonna kõige suurema perekonnaga, kellel on minu teada KÕIGE suurem maja. Ma pole terve nädalavahetuse saanud internetti ja see tundub terve igavik- mitte et ma internetti niisama igatseks, vaid lihtsalt kuulda oma perekonnast ja skype jms..niiet ikka veel ei suuda ära oodata, millal meil siia internet lõpuks koju jõuab.

Neljapäeva hommikul oli meil college enrolment process( ehk siis kooli sissekirjutamine). Saime igasuguseid vajalikke dokumente nagu nt. student card jms. Uut informatsiooni oli väga palju, kuid samas igati põnev. Uskumatu, aga mul on juba praegu imelik eesti keeles kirjutada. ( poleks arvanud, et see etapp nii kiiresti kohale jõuab :D)Mnjah. Niiet vabandan, kui siin 100 kirjaviga, pean rohkem Mariliniga eesti keelt rääkima või siis teine võimalus- Skype!

Paremalt 3 tsikki: Melanie, Janelle ja Amanda

Peale sissekirjutamise protsessi tuli Amanda autoga, võttis mind ja 3 USA tüdrukut peale ning sõit Powehouse `võis alata.( u 1, 5 h) Kõigepealt läksimegi Amanda, Melanie ja Janelle`i juurde, kes on kõigest 3 tüdrukut nende suurest perekonnast. Kokku on neil peres 8 tüdrukut, 2 poissi ja ema, isa.

Vasakul on minuga ühes toas elav Emmie ja paremal Liz ( meie maja tsikk)

Kõige väiksem tüdruk oli 2 aastane ja lihtsalt niiiii armas. Kogu selle nädalavahetuse veetsin nendega ja mis kõige lahedam- nad on kohalikud austraallased. Kuna koolis on väga rahvusvaheline seltskond, siis oli vahelduseks lahe tutvuda austraalia perekonnaga ja nende sõpradega.

Igaljuhul neljapäeva õhtul kell 19.00 hakkas Powehouse, mis oli totaaaalselt crazy ja seda igati heas mõttes. Alguses käis muusika kus juba eelnevalt oli meid jaotatud gruppidesse: yellow tribe, green tribe ja red tribe. Mina olin kollases grupis ja nii me siis tsikkidega panime selga kõik kollased asjad , mis leidsime ja isegi joonistasime mõned plakatid kaasa. Need erinevad värvid on lihtsalt erinevad n.ö kodugrupid ( päris suured küll 60- 80 in). Niisiis hakkas õhtu suure tantsu ja igasugu aeroobsete liigutustega, kus iga grupi juhid seisid laval ja näitasid oma grupile liigutusi ette. Ja vastavalt sellele kui ägedad ja kui hästi kogu grupp neid järgi tegi, saime me ka punkte. See oli päris lõbus. Pärast seda oli ülistus :)) ja siis jutlus, mis kõik oli ülisuper. Jõudsime koju u 00.00 ja järgmisel päeval pidime ärkama juba kell 7.00, kuna hommikune koosolek hakkas kell 9.00 ja täpselt samamoodi, kuigi päeval oli rohkem seminari ja jutlusi. Päeval läksime kõik randa, kus mängisime palli ja ujuma ei jõudnudki, kuna rand oli täis bluejelly`sid ja isegi enamus julgeid katsetajaid sai kõrvetada- isegi Melanie. Ta rääkis, et need bluejellyd on veel sellised, et nad kerivad oma pikad kombitsad ümber sinu jala- käe vms. Ja neist on väga raske lahti saada, kuna nad kõrvetavad su sõrmi ja umbes samalaadse käitumisega nagu verekaanid, et neist on raske lahti saada. Minu jaoks oli see kõik piisavalt hirmutav, et ookeanist eemale hoida.

Laupäeval tegelikult Powerhouse lõppes ja enamus inimesi läks koju, aga ma jäin veel üheks ööks sellesse armsasse perre:)) nad on lihtsalt niiiii toredad. Neil on lihtsalt 4- 5 korruseline maja, kus üles-alla kõndimine oli paras trenn minu jaoks ning nad elasid keset metsa( vihmametsa), kus oli meeletult ilus loodus. Kõige kõrgemal korrusel oli bassein, mis pereisa sõnul oli kõige populaarsem koht kogu majas ja lastel tundus ka väga lõbus olevat. Viimasel hommikul ütles pereema, et just eile tappis ühe funnel-webämbliku kuskilt 2 korruse juures. Võite ette kujutada kui suureks mu silmad läksid. :O ja siis kogu pere hakkas äkitselt seletame kui tavaline see on ja et nad näevad neid ämblikke siin koguaeg ( kuna nende maja oli veel pooleli ja ma magasin koos 2tsikiga toas, kus väliuks oli lahti....metsa poole). Veel kuu aega tagasi poleks ma ennast elusees ette kujutanud magamast „praktiliselt“ väljas, keset vihmametsa kus iga nurk on potentsiaalne maailma kõige mürgisemate ämblikute peidupaik. :)) God is changing me- muutused muutused.

Ja siis tegi pereisa ettepaneku, et kas tahad ma näitan sulle ämblikute peidupaikasid ja natuke vihmametsa. Mõtlesin, et no mis seal ikka, kui juba nii julge olen siiani olnud siis muidugi tahaks austraalia loodust ja elukaid näha. Käisime natuke ringi ja uskumatu, aga tõesti.Ämbliku pesad olid lihtsalt IGAL POOL.... ja lõpuks sõitsime mäe otsa, kust avanes meeletult ilus vaade nende kodu ümbrusele. Hiljem jätsin perega hüvasti ja kindlasti mitte viimast korda. Ütlesid, et neil nii palju lapsi, et vahet pole kas üks juures või mitte-niisiis olen nüüd natuke lapsendatud! Heheee!! Igaljuhul tahame tsikkidega kunagi matkama minna ja igast põnevaid asju teha, vaatame kuidas mul kooliga minema hakkab.

Õhtul käisin koosolekul kirikus kell 18.00 ja see oli meeletult hea!!! Kõik uued õpilased kutsuti ette ja meie pärast palvetati, mis oli üliäge. Ja nüüd lõpuks olen kodus ja väga väga väsinud. Vahelduseks on isegi hea täitsa üksi olla, muusikat kuulata ja lihtsalt olla ;) kuna siiani koguaeg inimesed ümberrringi ja uued näod, uued nimed, varahommikul üles ja hilja magama. Isegi tundsin esimest korda majja sisse tulles, et see on mu kodu... hakkan vist harjuma siinse eluga ( MITTE et ma oma eesti kodu ja inimesi ei igatseks!!!!!). Mõtlen teile kogu aeg ja niii tahaks, et te oleks praegu siin koos minuga.....

Õhtul/öösel tulid teised tüdrukud ka koju ja tegime esimest korda koos süüa,mis oli ülilõbus ja söök maitsev. Nüüdseks on kell 0.49 ja aeg magama minna. Tohutult väsinud, kuid siiski õnnelik ja tänulik.

Ja igatsen......... teid :)))

Kall.A