You'll never know that God is all you need until God is all you've got!

Kes luges raamatut, kes kais matkamas, mina istusin terve nadalavahetuse haiglas :)
Yritan siis oma seiklustest lahemalt raakida, vabandan, et pole tapitahti, kuna mu arvuti otsustas endale viiruse saada ja ma toesti loodan, et Jonathan, kes tana tuleb, teeb selle korda.
Maletate kui raakisin, et valu kadus ara, motlesin et loplikult- aga vist siiski mitte.... Koik algas reede oosel, kui tundsin taas meeletut valu kohus ja alguses oli vaga kylm ning hiljem palav. Teadsin, et mul on palavik ja ei saanud terve oo magada. Motted randasid igal voimalikul moel ja isegi nii kaugele, et mis siis kui see ongi pimesool ja see peaks praegu lohkema. Mnjah. Niisiis oli aega moelda terve oo ja lopuks kui hommik katte joudis ja aratuskell helises olin oma peas plaani valmis moelnud, et lahen siiski kooli ( Street teams) ja parast seda ehk keegi viskab mu arsti juurde ara. Vannituppa joudes Jacinda ytles, et appikene sa oled naost nii punane ja ytles, et mul on palavik ning kooli ma nyyd kyll ei tohiks minna. Yritasin arstile helistada ja kysida, et mis ma tegema peaks, kuid sealt oeldi, et alles esmaspaeval saan rontgenisse minna. Koik teised olid kooli lainud ja nii ma siis istusin suures toas ja motlesin, et mis ma teen. Raakisin samal ajal Hendrikuga msnis ja ta ytles, et kui juba palavik on, siis see on kindlasti pimesool ja ma PEAN endale kiirabi kutsuma. Ise poleks endale elusees mitte mingil juhul kiirabi kutsunud muidugi ja eelnevalt uurisin kui palju see maksab. ( kui sa kindlustatud pole siis void yhe kiirabi soidu eest valja kaia 700 dollarit). Onneks mul oli Overseas Health Cover kaart, mis selle katma pidi ja niisiis kutsusin endale elus esimest korda ISE kiirabi. Parast konet istusin diivanile ja hakkasin lihtsalt nutma- ootasin, mis edasi saab.. Akki tuli Damaris ( yks majakaaslane) mu juurde ja kysis, et mis mul viga. Ytlesin, et kutsusin endale just kiirabi ja ta oli vaga mures ning ytles, et ei lahe kooli, et tuleb minuga kaasa. See tegi mu tuju kohe palju paremaks ja jaime koos kiirabi ootama.

Umbes 15 min hiljem tulid 2 meest ja kysisid, et mis mul viga on, kui kaua jms. Ytlesid, et ega nad palju minu heaks teha ei saa ja mul on kaks voimalust- kas minna nendega koos haiglasse voi oodata kui esmaspaeval rontgenisse saan. Motlesin tykk aega, kuna ei teadnud, et kui see akki nii pakiline asi pole ja ise tahan kiirabiga haiglasse minna, et akki pean siiski ise maksma selle eest jms. Oeh.. otsustasin siiski, et lahen haiglasse ja nad ytlesid, et okei, et tundub, et oled vist paris mures :D MUIDUGI oliiiiiin.... Haiglasse joudes ootasime ooteruumis umbes 20 min ( kuulsin, et mul pidi vaga vedama, kuna paljud ytlesid, et nemad ootasid - 10 tundi kiirabiosakonnas) Paris karm... siis kutsuti meid sisse ja yks arst katsus mu kohtu ning kysis kysimusi: a la , et ega ma rase pole jms. Parast ta lahkumist ootasime taas, et teada saada, mis minust saab. Tuli yks ode ja ytles, et nad panevad mu haiglasse ja teevad moned testid, et kindlaks teha mis minul oieti viga on. Jargnev parastlouna oli tais vereanalyyse, igast proovidevotmist ja olin tilguti all ning kanyyli kaudu systiti mulle ka antibiootikumi verre. Minu juures kais 10 arsti iga natukese aja parast, katsus kohtu, kysis samu kysimusi ja siis lahkus. Olin segaduses... Lopuks tuli yks arst ja ytles, et mul on uriinipoletik, et selleparast olen saanud ka antibiootikumi ( uriiniproov ja vereanalyys vist pidi naitama seda). Motlesin, et okei, vaga hea- vahemalt siis ravivad ja saan terveks. Veel umbes 4 h parast tuli yks ode ja ytles, et voin nyyd koju minna kui soovin, et nad annavad mulle antibiootikume koju kaasa ja kui midagi peaks hullemaks minema, siis voin tagasi tulla. Ytlesin, et mul pole valu ikka ara lainud paremalt poolt ja tundsin ennast juba imelikult, et pean ennast kogu aeg peale sundima, et OLEN IKKA HAIGE :D Tulid veel moned arstid, katsusid kohtu ja ytlesid, et sa void muidu siia ka jaada veel yheks ooks igaks juhuks kui soovid ja Jacinda, kes oli koguaeg mu korval, ytles ka, et ma peaksin jaama.Vahepeal kaisid mul kylas Marilin, Kristyn, kes toid mulle vett ja olid vaga mures. Koige selle keskel tundsin ikka sama valu oma paremal pool kohus ja motlesin, et akki kujutan seda endale juba ette. Kuna mu palavik hakkas tousma, otsustati, et jaan haiglasse. Palavik tousis 39, 4 ja nad yritasid seda terve ohtu alla saada systides panadoli veenikaudu verre. Yks ode, kes oli hasti hoolitsev pani mulle isegi marjad ratikud kaelale ja otsaette jms. Vahepeal tulid mulle kylla Nick, Daniel ja Brennan ning palvetasid mu eest ja olid toeks. Just natuke enne kui nad ara hakkasid minema oksendasin, mis oli eriti piinlik.. Mnjah.. Ode ytles, et see on loomulik keha reaktsioon, mis yritab palavikuga voidelda. Jargnev oo oli pikk- madalaim palavik oli 38, 4 ja kuna mul oli kanyyl, siis see hakkas iga 15 min tagant piiksuma ja pidin oe kutsuma. Raakimata mitmetest tualetikylastustest ( kuna pidin ennast stepslist lahti yhendama jms) Polnud muide 2 paeva midagi soonud, peale selle vedeliku, mis tilgutist tuli.

All our failure
And all our fear
God our love
He has overcome
All our heartache
And all our pain
God our healer
He has overcome

Jargneval hommikul tuli yks arst mu juurde ja ytles, et tana me sulle siiski loikust ei tee, et hoiame sind veel yhe paeva ja siis vaatame. Mones mottes olin kergendatud, kuna kardan igast loikusi ja see oli yldse esimene kord mul haiglas olla. Parast seda tuli Jacinda taas ja Lindsay mulle kylla lilledega. Olin niiiii roomus :))) Tund hiljem tuli 2 teist arsti mu juurde ja ytlesid, et sul tana loikus ning arvatavasti opereerime pimesoole valja, raakisid tysistustest ja palusid alla kirjutada. Olin shokis ning hakkasin taas nutma ( muidugi siis kui arstid ara laksid) Pyhapaeval kella 3 paiku viidigi mind loikusele.Viimane asi mida maletasin olid sonad: "Hoia silmad lahti!" " Hoia silmad lahti!" Arkasin yles hingamisaparaadi all ja vaga uimasena. Kui olin natuke toibunud, viidi mind palatisse tagasi, kus Jacinda mind vapralt ootas. Ta hoolitses mu eest nii uskumatult hasti kogu selle aja kui haiglas olin. Vahepeal sain poletikuvastaseid syste ja valuvaigisteid ning kui natuke juba paremaks laks siis vaatasime Jacindaga koos isegi yhe filmi. Jain haiglasse veel yheks ooks ja esmaspaeval kysisid nad, et kas ma tahan koju minna voi veel yheks ooks jaada. Ytlesin, et lahen heameelega koju. Andsid mulle plaastrid jms kaasa ning Lindsay tuli peale tood mulle jargi. Sain vaga vaevaliselt kondida, kuid kodus olla oli hoopis teine tunne. Kui koik majakaaslased ohtul koju tulid, olid nad vaga yllatunud, kui mu leidsid. Ja toid mulle mu klassi tehtud kaardi ja karu ning yleyldse tundsin, kuidas mu ymber on niiiiiiii palju hoolivaid inimesi.

There is a light
It burns brighter than the sun
He steals the night
And casts no shadow
There is hope
Should oceans rise and mountains fall
He never fails

So take heart
Let His love lead us through the night
Hold on to hope
And take courage again

See on kindlasti kogemus, mida eal ei unusta. Samas kogu selle valtel, kogesin sellist hoidmist ja tundsin kuidas Jumal kannab mind oma katel. Emmie mu toanaaber ytles, et ta ei suuda uskuda, kuidas ma saan ikka nii positiivne ja roomus olla. Aga terve see nadalavahetuse tundsin kui palju armastavaid inimesi on minu ymbes ja see ongi tegelikult koige tahtsam. Igatsesin oma koduseid niii vaga, aga tean, et olite minuga ja armastan teid niiii vaga!!!
Sydamest tanan koiki, kes motlesid minu peale ja kes mind palves hoidsid :)) God our refuge God our strength God is with us He has overcome

http://www.youtube.com/watch?v=8MfBQ30Ta9w

" The deepest level of worship is praising God in spite of pain, thanking God during a trial, trusting Him when tempted, surrendering while suffering, and loving Him when He seems distant."

Armastan*
A.