Wednesday, May 18, 2011

The best year of my life. vol1

TERVE tänase päeva on olnud meeletu koduigatsus. Mitte, et siin piisavalt tegevust poleks, aga lihtsalt mind on õnnistatud lihtsalt maailma kõige imelisema pere, sõprade ja tulevase abikaasaga :) Olen nii tänulik selle aja eest siin, mil olen õppinud seda üha rohkem hindama. Tihtipeale võrdleme oma elu ja tegemisi teistega, mis teatud määral on väga positiivne- hoiab meid motiveerituna, aga teisalt ei tohi sellega üle pingutada.

Nii kerge on teisi kopeerida, aga palju raskem on endale kindlaks jääda ja astuda võibolla algselt meeletult raskeid samme, kuid hiljem tasub see kuhjaga ära. Siinses blogis siis inimesed, kes minu arust on täiesti ainulaadsed ja kelleta ma poleks elus kunagi nii kaugele jõudnud :)) Armastan teid nii väga ja ei suuda juba suve ära oodata- parim aasta minu elus....



Minu õekesed Jaanika ja Maarja- igatsen meie lõbusaid õhtusööke Mooni tänaval ja meie trennis käimisi. Siin ikka veel raske harjuda sellega, et keegi su riideid ja make-upi ei laena :D Jansa, sinu uinutavad õhtujutud on ka midagi üsna igatsemisväärset....











Linnuke, ma nii väga ootan päeva, millal me Vanalinnas jalutame ja oma elust pajatame :) Kompressori jagatud pannkoogid- koht kus ideed sünnivad ja kõhud alati LIIGA täis saavad. Liiga kaua pole me ühtegi Photoshooti teinud :D
Oled mulle ütlemata kallis ja kui tagasi tulen, siis teeme kaotatud aja tasa..



Minu kallis Helen ja Martti ja väike maailma kõige armsam poisslaps Kennert maamunal. Mul on nii heameel teie üle ja olete tõsiselt armas perekond täis soojust ja armastust. Nii uhke olen teie mõlema üle ja olete minule igati eeskujuks. Õhtused külaskäigud teie juurde, Heleni küpsetatud toidud ja Kennerti kilked :) Väärt hetked, mis kunagi ei kao...
Kallis Helen, need ülistushetked sinu juures, meie "üllatuse" ( seinale lillede maalimine) valmistamine Marttile :D ja nii palju muud.. oled mulle nii suureks toeks ja rõõmuks olnud. Ja ei suuda vist elusees ära tänada abi eest, mida pulmakutsetel osutasid...

Sellistväikemeest ei saa lihtsalt mitte igatseda. Enough words said :)













Tingimusteta armastus, julgustus, abivalmidus ja kannatlikkus...võiksingi jääda siia kirjutama, kuid seda on raske sõnadesse panna. Igatsen ja armastan teid üliväga. Südamest tänulik olen iga päev teie eest ja tean, et ükskõik kui palju ma ka ei püüaks, ei suudaks ma ikkagi tasuda teile kõike seda, kuidas olete mu ellu investeerinud ja toeks olnud.
Ootan juba suve, et koos teiega taas oma igapäeva muresid ja rõõme jagada :) olete niii sügaval südames ja palvetes








Ja lõpuks- minu kõige suurem aare: Hensu
Seda igatsust on võimatu sõnadesse panna ja raske on lugeda päevi, aga tean et paremad ajad on ees ja iga päev mõtlen sellele, et oled minu tulevane abikaasa.
Ei suuda ära oodata, millal saame koos hakata ühist elu elama ja läbi muusika Jumalat teenima. Tean, et Tal on meie jaoks meeletult suured plaanid ja olen kõige õnnelikum naine maailmas. Ei tea kuidas küll sinu ära teenisin aga tean, et tahan Jumalale selle eest iga päev tänulik olla :) Armastan sind täpselt niiii uskumatult palju!!!
Ootan suve nii nagu pole seda veel kunagi oodanud...







Loodan, et teid oma emotsionaalsusega ära ei ehmatanud. See siin ei tähenda, et mu kallite inimeste ring nende inimestega siin piirduks :) Mul on niiiiii palju inimesi, kelle eest tänulik olla..lihtsalt öö jõudis kätte ja luban, et mu tunnete episood jätkub järgmistel päevadel :D

Armastan *
A.

Friday, May 13, 2011

7 Things to do

7 things to do:

1. Be true to yourself
2. Help others
3. Make each day your masterpiece
4. Drink deeply from good books, especially the Bible
5. Make friendship a fine art
6. Build a shelter against rainy day
7. Pray for guidance and count and give thanks for your blessings every day


http://www.youtube.com/watch?v=tNLTOT-E3Do

Koolitööd, külmad sügisilmad, harjutamine, pulma organiseerimine- vaid väike osa minu igapäevaelust :) Tunnen vahel, et aeg ruttab halastamatu kiirusega mööda ning meil kõigil on võrdselt 24 h , et seda maksimaalselt kasutada.

Embrace the days of bite-size beginnings. At these non-eventful times in our lives, the words we speak are often our most thoughtful, passionate and real.

Sellised punased kindad saime Jacinda ema poolt kingituseks. Me kõik 8 tüdrukut olime lihtsalt sõnatud, kui hommikul üles ärgates köögilaualt sellise üllatuse leidsime :) Milline armastav süda. Palju on õppida...


http://www.youtube.com/watch?v=vHAvjaHtlMA


The hearts of all are like an open book:
"In every soul the secret thought I read,
"And well I know who loves me best indeed.
"But every life has pages vacant still,
"Whereon a man may write the thing he will;
"Therefore I read in silence, day by day,
"And wait for hearts untaught to learn my way.
A Legend of Service by Henry Van Dyke


Armastan*
A.

Monday, May 9, 2011

Wishing you were here

Päevad mööduvad märkamatult ja juba oleme siin keset jahedat ja tuulist sügisilma. Päevad on küll üsna tihti päikselised, kuid ööd on väga jahedad. Viimane öö oli soojakraade 9 ja kuna siinne majade ehitussüsteem on väga kaheldav, siis meil Emmiega viimastel öödel suhteliselt külm olnud.
Kuna majad on siin nagu pappkastid ( soojustamata), siis on toas täpselt sama temperatuur mis väljas. Ehk siis öösel 9 kraadi on minusuguse külmavarese jaoks ikka vääääga hull. Brrr.....
Paljud inimesed kasutavad siin "elektri" tekke ( ärge küsige), mõtlesin, et peaks endale ka muretsema. Elektriga köetavad tekid- reguleeritavad ja puha :) Vaatan, kui see külm ikka väljakannatamatuks muutub, siis ostan ka endale.

Emadepäev möödus mul hommikul kirikus käimisega ja peale lõunat läksime linna- Lõpuks. Pole seal päris ammu käinud ja vahel polegi tunnet, et Sydneys elan. Kuna Glenwood on ikka suhteliselt äärelinn ja kesklinnast kuskil 1h autosõidu kaugusel. Mõnus oli õhtul eriti oma mõtetega niisama istuda ja tuledesäras linna imetleda..



And with outstretched arms
I will sing out melodies And my beating heart Will pour out a symphony


http://www.youtube.com/watch?v=wc4603p8bIE





Hiljuti, on meeletu koduigatsus taas peal. Igatsen oma tulevast abikaasat ja oma perekonda. Oma sõpru ja oma kodu :) Teil on seal ilus kevad- mu lemmik aastaaeg... On asju, mida hinnata!!


And You Can Say The Words
Like You Understand
But The Power's In Believing
So Give Yourself A Chance
'Cause You Can
Climb The Highest Mountain
Swim The Deepest Sea, Hee
All You Need Is The Will To Want It
And Uhh, Little Self-Esteem
So Keep The Faith
Don't Let Nobody Turn You 'Round
You Gotta Know When It's Good To Go
To Get Your Dreams Up Off The Ground


Difficult times have helped me to understand better than before, how infinitely rich and beautiful life is in every way, and that so many things that one goes worrying about are of no importance whatsoever


A.

Thursday, April 28, 2011

You are for me

Pikka aega pole taas oma nägu siia näidanud ja nüüd on jälle jutustamist kui palju. Meie vaba nädal hakkab läbi saama ja olen täitsa rahul oma ettevõtmistega. Kolmapäeval käisime kaljuronimist harrastamas ja ütleks, et arvasin endast paremini. Ehk jõuab taas ennast vormi ka viia, kui lõplikult joosta julgen taas. ( pole veel päris kindel, kas veel tohin)
Kolmapäev oli üks eriline päev tegelikult. Teisipäeval rääkisin ühe poisi Remoga, kellega laulmas käisime ja tal oli majanduslikult väga raske seis. Kuna ta vanemate firma läks pankrotti siis just enne siiatulekut andis ta enamus oma raha oma vanematele( neil suur pere jms) ning tal oli sel päeval taskus ainult kaks dollarit + ta polnud lõunat söönudki. Peale laulmist ostsin talle lõuna ja õhtul kodus olles mõtlesin, et kui isekas ma olen olnud ja koguaeg muretsenud, et kuidas ma ikka hakkama saan. Mind jäi kummitama veel üks tema lause: "Kui sul raha ei ole, siis õpid sööma siis kui saad." Oeh, see murdis mu südame, kuna siin oleme ju tegelikult kõik üks suur pere, kes on üksteisele toeks ja tegelikult ongi see ju siin maailmas kõige tähtsam- armastada ja toetada inimesi enda ümber . Kui ma poleks teadnud tema olukorda, siis poleks elusees arvanud et ta sellises seisus on, kuna ta on alati positiivne, hästi sõbralik ja mitte kordagi pole kuulnud tema suust negatiivset sõna.
Kolmapäeva hommikul palvetasin, et võiksin olla õnnistuseks ja et see aeg, mis ma siin olen poleks lihtsalt raisatud aeg. Tundsin, et lihtsalt piibli lugemine ja sõnad on vaid väga väike osa sellest, kuidas Jumal tahab, et me elaksime.

You are blessed to be a blessing

Istusin voodis ja mõtlesin kuidas ma saaksin midagi ära teha. Mulle tuli meelde, et sain sealt Minchinbury`ist ühe naise käest kahekümne dollarilise Coles`i toidupoe kinkekaardi. Otsustasin selle eest talle süüa osta. Natukese aja pärast tuli Marilin mu tuppa, istus mu voodisse ja jagasime oma mõtteid, rääkisin talle oma ideest ja ta kuna meil kummalgi tegelikult rahaga väga hiilata pole, siis ta ütles, et toetab ka 5 dollariga. Sattusin sellest nii vaimustusse, et mõtlesin teistele majatüdrukutele ka rääkida ja küsida, et kui nad tahavad, võivad ka aidata :)
Üks maja tüdruk Liz hakkas veel seda edasi organiseerima ja küsima ka teistelt meie sõpradelt, kes elasid teistes majades ja terve päeva seda organiseerides tundsin, kuidas olen niiii rõõmus. Õhtul, kui see poiss pidi kellelegi külla minema ja teda kodus ei olnud, tegime talle üllatuse: ostime suure suure hunniku süüa, panime ta tuppa ja sinna juurde ümbriku, kus oli nelisada külmkümmend viis dollarit. JAH- täpselt niiiiiiiiiii palju saime kokku õhtuks.( Kokku viissada dollarit) Ma ei SUUTNUD seda uskuda!!!!! Ütlesime tema majakaaslastele ka, et nad kindlasti ei ütleks, kellelt see on.

Neljapäeval käisime ühe hästi armsa eesti naise Margiti ja ta poja Danieliga Palm beachil pikniku pidamas ja kuigi vihma sadas, siis oli mei lihtsalt nii tore. Päris põnev oli 4 aastase Danieliga suhelda- mina rääkisin temaga eesti keeles ja tema vastas mulle inglise keeles :D Ka nii võib..
Täna üritan oma laule harjutada ja assessmente teha, vaba nädal hakkab läbi saama ja peab taas kooli lainele saama.

Don't let your lights go down
Don't let your fire burn out
'Cause somewhere, somebody needs a reason to believe
Why don't you rise up now?
Don't be afraid to stand out
That's how the lost get found
The lost get found

So when you get the chance
Are you gonna take it?
There's a really big world at your fingertips
And you know you have the chance to change it
There's a girl on the streets, she's cryin'
There's a man whose faith is dyin'
Love is calling you


Thursday, April 14, 2011

You'll never know that God is all you need until God is all you've got!

Kes luges raamatut, kes kais matkamas, mina istusin terve nadalavahetuse haiglas :)
Yritan siis oma seiklustest lahemalt raakida, vabandan, et pole tapitahti, kuna mu arvuti otsustas endale viiruse saada ja ma toesti loodan, et Jonathan, kes tana tuleb, teeb selle ko
rda.
Maletate kui raakisin, et valu kadus ara, motlesin et loplikult- aga vist siiski mitte.... Koik algas reede oosel, kui tundsin taas meeletut valu kohus ja alguses oli vaga kylm ning hiljem palav. Teadsin, et mul on palavik ja ei saanud terve oo magada. Motted randasid igal voimalikul moel ja isegi nii kaugele, et mis siis kui see ongi pimesool ja see peaks praegu lohkema. Mnjah. Niisiis oli aega moelda terve oo ja lopuks kui hommik katte joudis ja aratuskell helises olin oma peas plaani valmis moelnud, et lahen siiski kooli ( Street teams) ja parast seda ehk keegi viskab mu arsti juurde ara. Vannituppa joudes Jacinda ytles, et appikene sa oled naost nii punane ja ytles, et mul on palavik ning kooli ma nyyd kyll ei tohiks minna. Yritasin arstile helistada ja kysida, et mis ma tegema peaks, kuid sealt oeldi, et alles esmaspaeval saan rontgenisse minna. Koik teised olid kooli lainud ja nii ma siis istusin suures toas ja motlesin, et mis ma teen. Raakisin samal ajal Hendrikuga msnis ja ta ytles, et kui juba palavik on, siis see on kindlasti pimesool ja ma PEAN endale kiirabi kutsuma. Ise poleks endale elusees mitte mingil juhul kiirabi kutsunud muidugi ja eelnevalt uurisin kui palju see maksab. ( kui sa kindlustatud pole siis void yhe kiirabi soidu eest valja kaia 700 dollarit). Onneks mul oli Overseas Health Cover kaart, mis selle katma pidi ja niisiis kutsusin endale elus esimest korda ISE kiirabi. Parast konet istusin diivanile ja hakkasin lihtsalt nutma- ootasin, mis edasi saab.. Akki tuli Damaris ( yks majakaaslane) mu juurde ja kysis, et mis mul viga. Ytlesin, et kutsusin endale just kiirabi ja ta oli vaga mures ning ytles, et ei lahe kooli, et tuleb minuga kaasa. See tegi mu tuju kohe palju paremaks ja jaime koos kiirabi ootama.

Umbes 15 min hiljem tulid 2 meest ja kysisid, et mis mul viga on, kui kaua jms. Ytlesid, et ega nad palju minu heaks teha ei saa ja mul on kaks voimalust- kas minna nendega koos haiglasse voi oodata kui esmaspaeval rontgenisse saan. Motlesin tykk aega, kuna ei teadnud, et kui see akki nii pakiline asi pole ja ise tahan kiirabiga haiglasse minna, et akki pean siiski ise maksma selle eest jms. Oeh.. otsustasin siiski, et lahen haiglasse ja nad ytlesid, et okei, et tundub, et oled vist paris mures :D MUIDUGI oliiiiiin.... Haiglasse joudes ootasime ooteruumis umbes 20 min ( kuulsin, et mul pidi vaga vedama, kuna paljud ytlesid, et nemad ootasid - 10 tundi kiirabiosakonnas) Paris karm... siis kutsuti meid sisse ja yks arst katsus mu kohtu ning kysis kysimusi: a la , et ega ma rase pole jms. Parast ta lahkumist ootasime taas, et teada saada, mis minust saab. Tuli yks ode ja ytles, et nad panevad mu haiglasse ja teevad moned testid, et kindlaks teha mis minul oieti viga on. Jargnev parastlouna oli tais vereanalyyse, igast proovidevotmist ja olin tilguti all ning kanyyli kaudu systiti mulle ka antibiootikumi verre. Minu juures kais 10 arsti iga natukese aja parast, katsus kohtu, kysis samu kysimusi ja siis lahkus. Olin segaduses... Lopuks tuli yks arst ja ytles, et mul on uriinipoletik, et selleparast olen saanud ka antibiootikumi ( uriiniproov ja vereanalyys vist pidi naitama seda). Motlesin, et okei, vaga hea- vahemalt siis ravivad ja saan terveks. Veel umbes 4 h parast tuli yks ode ja ytles, et voin nyyd koju minna kui soovin, et nad annavad mulle antibiootikume koju kaasa ja kui midagi peaks hullemaks minema, siis voin tagasi tulla. Ytlesin, et mul pole valu ikka ara lainud paremalt poolt ja tundsin ennast juba imelikult, et pean ennast kogu aeg peale sundima, et OLEN IKKA HAIGE :D Tulid veel moned arstid, katsusid kohtu ja ytlesid, et sa void muidu siia ka jaada veel yheks ooks igaks juhuks kui soovid ja Jacinda, kes oli koguaeg mu korval, ytles ka, et ma peaksin jaama.Vahepeal kaisid mul kylas Marilin, Kristyn, kes toid mulle vett ja olid vaga mures. Koige selle keskel tundsin ikka sama valu oma paremal pool kohus ja motlesin, et akki kujutan seda endale juba ette. Kuna mu palavik hakkas tousma, otsustati, et jaan haiglasse. Palavik tousis 39, 4 ja nad yritasid seda terve ohtu alla saada systides panadoli veenikaudu verre. Yks ode, kes oli hasti hoolitsev pani mulle isegi marjad ratikud kaelale ja otsaette jms. Vahepeal tulid mulle kylla Nick, Daniel ja Brennan ning palvetasid mu eest ja olid toeks. Just natuke enne kui nad ara hakkasid minema oksendasin, mis oli eriti piinlik.. Mnjah.. Ode ytles, et see on loomulik keha reaktsioon, mis yritab palavikuga voidelda. Jargnev oo oli pikk- madalaim palavik oli 38, 4 ja kuna mul oli kanyyl, siis see hakkas iga 15 min tagant piiksuma ja pidin oe kutsuma. Raakimata mitmetest tualetikylastustest ( kuna pidin ennast stepslist lahti yhendama jms) Polnud muide 2 paeva midagi soonud, peale selle vedeliku, mis tilgutist tuli.
All our failure
And all our fear
God our love
He has overcome
All our heartache
And all our pain
God our healer
He has overcome
Jargneval hommikul tuli yks arst mu juurde ja ytles, et tana me sulle siiski loikust ei tee, et hoiame sind veel yhe paeva ja siis vaatame. Mones mottes olin kergendatud, kuna kardan igast loikusi ja see oli yldse esimene kord mul haiglas olla. Parast seda tuli Jacinda taas ja Lindsay mulle kylla lilledega. Olin niiiii roomus :))) Tund hiljem tuli 2 teist arsti mu juurde ja ytlesid, et sul tana loikus ning arvatavasti opereerime pimesoole valja, raakisid tysistustest ja palusid alla kirjutada. Olin shokis ning hakkasin taas nutma ( muidugi siis kui arstid ara laksid) Pyhapaeval kella 3 paiku viidigi mind loikusele.Viimane asi mida maletasin olid sonad: "Hoia silmad lahti!" " Hoia silmad lahti!" Arkasin yles hingamisaparaadi all ja vaga uimasena. Kui olin natuke toibunud, viidi mind palatisse tagasi, kus Jacinda mind vapralt ootas. Ta hoolitses mu eest nii uskumatult hasti kogu selle aja kui haiglas olin. Vahepeal sain poletikuvastaseid syste ja valuvaigisteid ning kui natuke juba paremaks laks siis vaatasime Jacindaga koos isegi yhe filmi. Jain haiglasse veel yheks ooks ja esmaspaeval kysisid nad, et kas ma tahan koju minna voi veel yheks ooks jaada. Ytlesin, et lahen heameelega koju. Andsid mulle plaastrid jms kaasa ning Lindsay tuli peale tood mulle jargi. Sain vaga vaevaliselt kondida, kuid kodus olla oli hoopis teine tunne. Kui koik majakaaslased ohtul koju tulid, olid nad vaga yllatunud, kui mu leidsid. Ja toid mulle mu klassi tehtud kaardi ja karu ning yleyldse tundsin, kuidas mu ymber on niiiiiiii palju hoolivaid inimesi.

There is a light
It burns brighter than the sun
He steals the night
And casts no shadow
There is hope
Should oceans rise and mountains fall
He never fails

So take heart
Let His love lead us through the night
Hold on to hope
And take courage again

See on kindlasti kogemus, mida eal ei unusta. Samas kogu selle valtel, kogesin sellist hoidmist ja tundsin kuidas Jumal kannab mind oma katel. Emmie mu toanaaber ytles, et ta ei suuda uskuda, kuidas ma saan ikka nii positiivne ja roomus olla. Aga terve see nadalavahetuse tundsin kui palju armastavaid inimesi on minu ymbes ja see ongi tegelikult koige tahtsam. Igatsesin oma koduseid niii vaga, aga tean, et olite minuga ja armastan teid niiii vaga!!!
Sydamest tanan koiki, kes motlesid minu peale ja kes mind palves hoidsid :)) God our refuge God our strength God is with us He has overcome

http://www.youtube.co
m/watch?v=8MfBQ30Ta9w

" The deepest level of worship is praising God in spite of pain, thanking God during a trial, trusting Him when tempted, surrendering
while suffering, and loving Him when He seems distant."

Armastan*
A.

Friday, April 8, 2011

Think little goals and expect little achievements. Think big goals and win big success.

Kuna ma vereproovi ja röntgenisse ei jõudnud hommikul, siis läksin kooli ja mõtlesin, et ehk siis hiljem lähen sinna arsti juurde. Arst arvas, et mingi neerukivide põletik ja et ma ei tohiks seni, kuni uuringud on tehtud, midagi süüa peal juur-ja puuviljade ja jooma palju vett.
Sel päeval siis üritasingi eriti mitte väga süüa. Pärastlõunase "Chapel"i ajal ekstra palvetati mu pärast ja õhtul ka pärast Powerhouse mu kodugrupi liikmed palvetasid mu pärast.:) Pluss veel paljud inimesed eestis :)
niiii armas teist!!!

Your friends are going to determine your future.


Niisiis- järgmisel hommikul kui ärkasin POLNUD mul enam kõhuvalu, mis tundus lihtsalt ebreaalne. Kuna kui sul 4 päeva on ikka tuntav valu koguaeg paremal pool kõhus, siis lihtsalt ei suutnud seda uskuda ja üritasin ennast väänata igatpidi, et äkki ikka annab tunda :D Aga kadunud see valu oligi..ja siiani olen söönud täitsa normaalset toitu ja kõik on korras. Ma nüüd ei teagi, et kas peaks igaks juhuks vereanalüüsi ja röntgeni ka tegema, et ikka kindel olla :)) hehee..olen seda nüüd koguaeg edasi lükanud, kuna arst siit umbes 1 h tee kaugusel....võibolla esmaspäeval..
Aga PÄRISELT-How awesome is our God. Üle meie mõistuse ja inimvõimete!!

Neljapäeval oli meie bändil " Performance day", kus enamus college`i õpilasi tuli meid kuulama ja esitasime iga üks ühe loo.
Väga lõbus oli kõigil ja kuigi oli väga väga pikk päev, tundsin rõõmu et mul pole kõhuvalu ( vahel võtame isegi seda, et meil hetkel tervisega midagi viga pole iseenesestmõistetavalt ).
See kogu nädal on tegelikult olnud hullumeelselt kiire pluss tervisejama- ja siis mingi hetk oligi selline tunne, et kõik käib üle pea: kool ( kodutööd, jooksvad tunnid, esseed jms) pulmakorraldamine interneti vahendusel ( võib ka vahel päris stressirikas olla :D hehee) Kuigi ma olen lihtsalt nii tänulik ja õnnelik, kuidas siiani kõik superhästi läinud on. Ja täna -vabal päeval koristasime majakaaslastega KOGU maja ning õhtul Helen üllatas mind nende imeliste pulmakutsetega ( minu väike päkapikust abiline ) Ta lihtsalt vapustavalt suure südamega teinud neid kutseid jms..Uskumatu! Ja mu tuju läks lihtsalt taas üliheaks :))


I`m living in a dream- sometimes I just need to keep saying it, other times I`m feeling it.


And we rejoice in the hope of the glory of God.Not only so, but we also rejoice in our sufferings, because we know that suffering produces perseverance, perseverance character, and character, hope. Romans 5: 2


P.S nägin vist esimese pulma õudusunenäo ka ära :

Kätte oli jõudnud see kauaoodatud ja maailma kõige ilusam päev: Hendriku ja Annika pulmapäev. Ja mina olin paanikas- kuna mul ei olnud ikka veel meiki ja soengut :D Päris koomiline tegelt. Ja siis ma üritasin viimasel hetkel kiiresti organiseerida, et kes mulle meiki ja soengut teeb, kuna JUUKSED ju kõige tähtsamad üldse. Lõpuks ikkagi polnud kellelgi juuksuritest vaba hetke ja mu õde pidi mulle meigi ja soengu tegema... Natukese aja pärast läksin siis välja ja esimene ettejuhtuv inimene ütleb, et oota, sulle peab ju meigi ja soengu ka tegema ja mina vastu nutma puhkedes, et eiiiii mul on see juba tehtuuuuud :)) Selline naljaks uni oli..

Selle jutuga mul ongi siin kell juba liiga palju ja homme varakult üles- Saturday- Street teams kell 6.30 üles! Niceee !!


Armastan ja igatsen teid ikka koguaeg. Hoian teid sügaval südames seniks kuni tagasi tulen:

A.

Tuesday, April 5, 2011

If you don´t know where you´re going, you´ll end up some place else!

Hiljuti olen mõelnud tuleviku peale ja ka sellele, millised eesmärgid mul on. Kuna meil sellises aines nagu "Personal Leadership", mida annab Lee Burns ( koolidirektor) oli just teemaks:"Miks meil on vaja eesmärke?" siis paneb see sügavalt mõtlema, et tõesti kui ma tahan midagi saavutada, siis see ei tule niisama. Siin olles olen mõistnud kui raske on tegelikult ennast disiplineerida- muidugi on kerge kui keegi teine seda teeb meie eest ( kool vms), aga siin on tegelikult enamik tööd ja see kui palju areneme meie enda käes.


    Your imagination is your future“

    Mis on minu missioon? Mis on visioon? Kus ma olen 5 aasta pärast? Kui ma ei mõtle nendele asjadele praegu, siis ma ei tee konkreetseid samme nende suunas ja ei kasuta oma täit potensiaali, mis mulle antud on...

    All worry wants to do, is to drag you in to tomorrow as a wictim.All future wants to do, is to bring you into tomorrow.

    Siin meie laupäevane "Street teams" niitmas n.ö liiga kõrgeks kasvanud muru. Enamus sellest oli küll puuroikad ja liiv/kivid, mis meie pihta lendasid, aga naljakas oli ja kui paluti siis muidugi oleme abiks :)

    Veel aitasime koristada ühe mehe garaazi ja nagu ikka leidsime sealt ühe Red back ämbliku, mis kohe ära tapeti... mnjah..


    Viimased kolm päeva on olnud mul paremal pool kõhus natuke roietest all pool pidev valu ja lõpuks eile otsustasin arsti juurde minna ( eile googeldasin ja leidsin ei tea mis asju: pimesool, sapikivid jms) Arst katsus mu kõhtu ja vaatas kurku ja küsis, et kas mul kurk kaua valus olnud, siis ütlesin et jaaaaaa- peaaegu kuu aega! Siis ta ütles, et see mingi neerukivide asi. Niisiis lähen nüüd täna vereanalüüsi ja röntgenit kurgule ja kõhule tegema. Loodan nii väga, et midagi hullu pole, kuna kardan igasuguseid lõikusi vms.

God is able to do far more than we could ever ask for or imagine. He does everything by his power that is working in us. 21 Give him glory in the church and in Christ Jesus. Give him glory through all time and for ever and ever. Amen. Eph 3:20