My very last day in Australia..

Uskumatu, et see hetk on käes- viimane päev Austraalias.
Ei oska enam isegi midagi tunda, kuna viimased nädalad on olnud tõesti nii varieeruvate emotsioonidega. Ühel hetkel olen nii õnnelik, et saan näha oma kalleid juba KOHE kohe, ja teisalt olen nii kurb, et minust jäävad maha inimesed, kellega nii lähedaseks sain. Ja juba sellele mõeldes, olen taas oma emotsioonidega kimpus.
Tegelikult olen väga õnnelik, kuna tean et see on mu elu parim aasta :) Ja lihtsalt pole sõnu, et seda kirjeldada.
Olen tänulik, selle aja eest siin, mil olen niii palju muutunud, näinud ja kogenud. Ei vahetaks neid kogemusi mitte millegi vastu.

Don´t forget to be different, to make a difference!

Eilne viimane koosolek Hills campuses oli lihtsalt vapustav. Tundsin, kuidas kogu see õhtu Jumal kinnitas mind, et olen valmis tagasi minema ja terve koosoleku sõnum ( Pricilla Shirer) oli:

We have no business to go back to the place we were yesterday. We have no business to settle in our insecurities. Don´t position yourself to a wrong place. You do not need what you think you need- we believe little, because we have seen little.


Nii hea on omada unistusi, plaane ja neid step-by step ellu viia. Kui ma pidin siia tulema kasvõi ühel põhjusel- uskuda, et MINA võin midagi muuta. ( mitte omast jõust küll :) Aga mitte lihtsalt mõelda, vaid mõelda suurelt. Ja panna kogu oma usalduse Jumala peale, loota Temale- sest nii on lihtsalt nii palju kergem.

Mina, Jacinda ja tema õde Janessa- tema tuli ja mina lähen. Meie 3 ühist päeva koos loomas mälestusi, mis jäävad sügavale südamesse.




Other people may call you however they want, but there is no-one who can give you name beside your Father.


It´s not about words coming out from your mouth, it´s about believing.


LOVE IS ON the way!
A.

Fireproof

Never leave your partner behind, especially in a fire!

Uskumatu, kohe kohe olen siin teisel pool maakera olnud juba 6 kuud. Paratamatult olen mõtetes juba oma kallite juures tagasi eestis ja ei suuda ära oodata millal Teid kõiki taas näen.
See aeg siin on olnud ilus ja kogemusterohke, kuid samas ka üks raskemaid aegu mu elus.
Tihti üritame teistele jätta mulje, et elame ideaalset elu ja kõik on lihtsalt super hästi, kuid sisimas oleme väsinud. Neid raskusi, mida siin läbi olen elanud, tean ainult mina ja Jumal :) aga usun, et nii ongi kõige parem. Läbi selle kõige olen muutunud nii palju tugevamaks, enesekindlamaks ja tean, kuhu olen teel. Parem on elus riskida ja võitlustest läbi minna , kui elada neutraalset elu, mis ei vii mitte kuskile.


You can’t just follow your heart. Your heart can be deceived. You have to lead your heart.

Eile oli mu viimane kodugrupp- tundsin nii suurt tänu nende inimeste eest, kellega oma rõõme ja muresid olen jagada saanud.
Nii tähtis on elus omada sõpru, kes sind inspireerivad, julgustavad ja edasi viivad.

In the morning when you rise,
I bless the sun, I bless the skies,
I bless your lips, I bless your eyes,
My blessing goes with you.

In the night-time when you sleep,
Oh, I bless you, while a watch
I keep,
As you lie in slumber deep,
My blessing goes with you.

Fireproof doesn't mean the fire will never come. It means when the fire comes that you will be able to withstand it.

You can't determine what confronts you in life, but you can determine what follows you! Psalm 23:6

Kes meist ei tahaks elada õigesti. Tänu sellele paneme oma energia ja tähelepanu sellele, kuidas seda saavutada. Hiljuti just mõistsin, et mu sees on koguaeg olnud selline tungiv vajadus olla piisavalt hea, aga nii palju situatsioone ja olukordi siin elus on üle minu võimete.
See pole "õigesti" elamine, millele peaksime keskenduma, tähtis on meie südame hoiak.

Whatever you put your time,energy and money into,it will become more important to you.It's hard to care for something you're not investing in.
Don`t "try"- Decide

When your weary heart is tired,
If the world should leave you uninspired,
When nothing more of love's desired,
My blessing goes with you.

When the storms of life are strong,
When you're wounded, when you don't belong,
When you no longer hear my song,
My blessing goes with you.

Praegused nädalad on meil siin koolis Intensive weeks, kus
valmistume Hillsong Conference`iks. Olen veel natuke tõbine ja võtan antibiootikume, et oma kuuajapikkusest köhast lahti saada :)Aga samas olen nii ülimalt põnevil- viimased 3 nädalat veel veeta talvises austraalias.
http://anderskjondal.com.au/no/commercial/hillsongconference2010/

Ootusärevus on suur*

A.

Maybe...

Võibolla....

Täna hommikul ärgates oli pea mõtteid täis. Mõned mõtted olid suured, mõned väiksed, mõned masendavad, mõned kõrgemad kui minu arusaamine. Mida rohkem mõtlesin, seda rohkem mõtteid mul tekkis ja mida rohkem mõtteid mul oli, seda emotsionaalsemaks muutusin...kuni mulle tuli selline mõte.

Võibolla....lihtsalt võibolla...ma ei ole loodud selleks, et ise oma raskustega hakkama saada. Võibolla Sinu õlad on palju sobivamad, et aidata mind mu probleemides, pettumustes, vigades, arusaamatustes.Võibolla Sinu õlad on loodud olema palju suuremad ja tugevamad kindla eesmärgiga. Võibolla oled sa oodanud mu kõrval terve selle aja, pakkudes oma abi, olles valmis kandma seda kõike. Sa vaatad mind, kuidas ma murdun kogu selle raskuse all, silmis kaastunne, tahtes mind aidata, tahtes võtta ja kanda seda kõike oma õlgadel, kuid samas oodates, et ma ise selle sulle üle annaksin. Sa ei suru ennast kunagi peale, kuigi oled nii palju suurem, tugevam ja võimsam. Sinu võimuses on teha mida iganes soovid, ometi austad mu vaba tahet ja ootad, kuni ma Sinu käest abi palun.

Võibolla kui mina näen ainult tänast päeva, näed sina minu homset. Sa näed kuidas sa oled meisterlikult kokku voolinud kõik murtud tükid minu elust üheks ilusaks lauluks, mis on täis lootust ja tõstab mind taas üles.Võibolla kui mina nutan, nutad ka sina ning istud mu kõrval ja pühid ära mu pisarad. Võibolla kui tunnen ennast üksildasena, tunned seda ka Sina, sest nii tihti lihtsalt eemaldun Sinust öeldes endale, et Sa ei ole seal ja keegi ei hooli. Võibolla kui tunnen et olen kõigest tüdinud, hoiad Sina mind õrnalt oma peopesa kumeruse sees. Võibolla kui mina ei saa kõigest aru, siis Sina saad. Võibolla, lihtsalt võibolla, Sinul on vastus ükskõik mis probleemiga vastakuti seisan ja Sa oled siin koos minuga, et jääda...võibolla, jah...võibolla see oli kõik mida tänaseks vajasin- meelde tuletada, et oled koos minuga.

The best year of my life. vol1

TERVE tänase päeva on olnud meeletu koduigatsus. Mitte, et siin piisavalt tegevust poleks, aga lihtsalt mind on õnnistatud lihtsalt maailma kõige imelisema pere, sõprade ja tulevase abikaasaga :) Olen nii tänulik selle aja eest siin, mil olen õppinud seda üha rohkem hindama. Tihtipeale võrdleme oma elu ja tegemisi teistega, mis teatud määral on väga positiivne- hoiab meid motiveerituna, aga teisalt ei tohi sellega üle pingutada.

Nii kerge on teisi kopeerida, aga palju raskem on endale kindlaks jääda ja astuda võibolla algselt meeletult raskeid samme, kuid hiljem tasub see kuhjaga ära. Siinses blogis siis inimesed, kes minu arust on täiesti ainulaadsed ja kelleta ma poleks elus kunagi nii kaugele jõudnud :)) Armastan teid nii väga ja ei suuda juba suve ära oodata- parim aasta minu elus....



Minu õekesed Jaanika ja Maarja- igatsen meie lõbusaid õhtusööke Mooni tänaval ja meie trennis käimisi. Siin ikka veel raske harjuda sellega, et keegi su riideid ja make-upi ei laena :D Jansa, sinu uinutavad õhtujutud on ka midagi üsna igatsemisväärset....











Linnuke, ma nii väga ootan päeva, millal me Vanalinnas jalutame ja oma elust pajatame :) Kompressori jagatud pannkoogid- koht kus ideed sünnivad ja kõhud alati LIIGA täis saavad. Liiga kaua pole me ühtegi Photoshooti teinud :D

Oled mulle ütlemata kallis ja kui tagasi tulen, siis teeme kaotatud aja tasa..



Minu kallis Helen ja Martti ja väike maailma kõige armsam poisslaps Kennert maamunal. Mul on nii heameel teie üle ja olete tõsiselt armas perekond täis soojust ja armastust. Nii uhke olen teie mõlema üle ja olete minule igati eeskujuks. Õhtused külaskäigud teie juurde, Heleni küpsetatud toidud ja Kennerti kilked :) Väärt hetked, mis kunagi ei kao...
Kallis Helen, need ülistushetked sinu juures, meie "üllatuse" ( seinale lillede maalimine) valmistamine Marttile :D ja nii palju muud.. oled mulle nii suureks toeks ja rõõmuks olnud. Ja ei suuda vist elusees ära tänada abi eest, mida pulmakutsetel osutasid...

Sellistväikemeest ei saa lihtsalt mitte igatseda. Enough words said :)

Tingimusteta armastus, julgustus, abivalmidus ja kannatlikkus...võiksingi jääda siia kirjutama, kuid seda on raske sõnadesse panna. Igatsen ja armastan teid üliväga. Südamest tänulik olen iga päev teie eest ja tean, et ükskõik kui palju ma ka ei püüaks, ei suudaks ma ikkagi tasuda teile kõike seda, kuidas olete mu ellu investeerinud ja toeks olnud.
Ootan juba suve, et koos teiega taas oma igapäeva muresid ja rõõme jagada :) olete niii sügaval südames ja palvetes








Ja lõpuks- minu kõige suurem aare: Hensu
Seda igatsust on võimatu sõnadesse panna ja raske on lugeda päevi, aga tean et paremad ajad on ees ja iga päev mõtlen sellele, et oled minu tulevane abikaasa.
Ei suuda ära oodata, millal saame koos hakata ühist elu elama ja läbi muusika Jumalat teenima. Tean, et Tal on meie jaoks meeletult suured plaanid ja olen kõige õnnelikum naine maailmas. Ei tea kuidas küll sinu ära teenisin aga tean, et tahan Jumalale selle eest iga päev tänulik olla :) Armastan sind täpselt niiii uskumatult palju!!!
Ootan suve nii nagu pole seda veel kunagi oodanud...







Loodan, et teid oma emotsionaalsusega ära ei ehmatanud. See siin ei tähenda, et mu kallite inimeste ring nende inimestega siin piirduks :) Mul on niiiiii palju inimesi, kelle eest tänulik olla..lihtsalt öö jõudis kätte ja luban, et mu tunnete episood jätkub järgmistel päevadel :D

Armastan *
A.

7 Things to do

7 things to do:

1. Be true to yourself
2. Help others
3. Make each day your masterpiece
4. Drink deeply from good books, especially the Bible
5. Make friendship a fine art
6. Build a shelter against rainy day
7. Pray for guidance and count and give thanks for your blessings every day

http://www.youtube.com/watch?v=tNLTOT-E3Do

Koolitööd, külmad sügisilmad, harjutamine, pulma organiseerimine- vaid väike osa minu igapäevaelust :) Tunnen vahel, et aeg ruttab halastamatu kiirusega mööda ning meil kõigil on võrdselt 24 h , et seda maksimaalselt kasutada.

Embrace the days of bite-size beginnings. At these non-eventful times in our lives, the words we speak are often our most thoughtful, passionate and real.

Sellised punased kindad saime Jacinda ema poolt kingituseks. Me kõik 8 tüdrukut olime lihtsalt sõnatud, kui hommikul üles ärgates köögilaualt sellise üllatuse leidsime :) Milline armastav süda. Palju on õppida...


http://www.youtube.com/watch?v=vHAvjaHtlMA

The hearts of all are like an open book:
"In every soul the secret thought I read,
"And well I know who loves me best indeed.
"But every life has pages vacant still,
"Whereon a man may write the thing he will;
"Therefore I read in silence, day by day,
"And wait for hearts untaught to learn my way.
A Legend of Service by Henry Van Dyke


Armastan*
A.

Wishing you were here

Päevad mööduvad märkamatult ja juba oleme siin keset jahedat ja tuulist sügisilma. Päevad on küll üsna tihti päikselised, kuid ööd on väga jahedad. Viimane öö oli soojakraade 9 ja kuna siinne majade ehitussüsteem on väga kaheldav, siis meil Emmiega viimastel öödel suhteliselt külm olnud.
Kuna majad on siin nagu pappkastid ( soojustamata), siis on toas täpselt sama temperatuur mis väljas. Ehk siis öösel 9 kraadi on minusuguse külmavarese jaoks ikka vääääga hull. Brrr.....
Paljud inimesed kasutavad siin "elektri" tekke ( ärge küsige), mõtlesin, et peaks endale ka muretsema. Elektriga köetavad tekid- reguleeritavad ja puha :) Vaatan, kui see külm ikka väljakannatamatuks muutub, siis ostan ka endale.

Emadepäev möödus mul hommikul kirikus käimisega ja peale lõunat läksime linna- Lõpuks. Pole seal päris ammu käinud ja vahel polegi tunnet, et Sydneys elan. Kuna Glenwood on ikka suhteliselt äärelinn ja kesklinnast kuskil 1h autosõidu kaugusel. Mõnus oli õhtul eriti oma mõtetega niisama istuda ja tuledesäras linna imetleda..



And with outstretched arms I will sing out melodies And my beating heart Will pour out a symphony

http://www.youtube.com/watch?v=wc4603p8bIE





Hiljuti, on meeletu koduigatsus taas peal. Igatsen oma tulevast abikaasat ja oma perekonda. Oma sõpru ja oma kodu :) Teil on seal ilus kevad- mu lemmik aastaaeg... On asju, mida hinnata!!


And You Can Say The Words
Like You Understand
But The Power's In Believing
So Give Yourself A Chance
'Cause You Can
Climb The Highest Mountain
Swim The Deepest Sea, Hee
All You Need Is The Will To Want It
And Uhh, Little Self-Esteem
So Keep The Faith
Don't Let Nobody Turn You 'Round
You Gotta Know When It's Good To Go
To Get Your Dreams Up Off The Ground


Difficult times have helped me to understand better than before, how infinitely rich and beautiful life is in every way, and that so many things that one goes worrying about are of no importance whatsoever


A.

You are for me

Pikka aega pole taas oma nägu siia näidanud ja nüüd on jälle jutustamist kui palju. Meie vaba nädal hakkab läbi saama ja olen täitsa rahul oma ettevõtmistega. Kolmapäeval käisime kaljuronimist harrastamas ja ütleks, et arvasin endast paremini. Ehk jõuab taas ennast vormi ka viia, kui lõplikult joosta julgen taas. ( pole veel päris kindel, kas veel tohin)
Kolmapäev oli üks eriline päev tegelikult. Teisipäeval rääkisin ühe poisi Remoga, kellega laulmas käisime ja tal oli majanduslikult väga raske seis. Kuna ta vanemate firma läks pankrotti siis just enne siiatulekut andis ta enamus oma raha oma vanematele( neil suur pere jms) ning tal oli sel päeval taskus ainult kaks dollarit + ta polnud lõunat söönudki. Peale laulmist ostsin talle lõuna ja õhtul kodus olles mõtlesin, et kui isekas ma olen olnud ja koguaeg muretsenud, et kuidas ma ikka hakkama saan. Mind jäi kummitama veel üks tema lause: "Kui sul raha ei ole, siis õpid sööma siis kui saad." Oeh, see murdis mu südame, kuna siin oleme ju tegelikult kõik üks suur pere, kes on üksteisele toeks ja tegelikult ongi see ju siin maailmas kõige tähtsam- armastada ja toetada inimesi enda ümber . Kui ma poleks teadnud tema olukorda, siis poleks elusees arvanud et ta sellises seisus on, kuna ta on alati positiivne, hästi sõbralik ja mitte kordagi pole kuulnud tema suust negatiivset sõna.
Kolmapäeva hommikul palvetasin, et võiksin olla õnnistuseks ja et see aeg, mis ma siin olen poleks lihtsalt raisatud aeg. Tundsin, et lihtsalt piibli lugemine ja sõnad on vaid väga väike osa sellest, kuidas Jumal tahab, et me elaksime.

You are blessed to be a blessing

Istusin voodis ja mõtlesin kuidas ma saaksin midagi ära teha. Mulle tuli meelde, et sain sealt Minchinbury`ist ühe naise käest kahekümne dollarilise Coles`i toidupoe kinkekaardi. Otsustasin selle eest talle süüa osta. Natukese aja pärast tuli Marilin mu tuppa, istus mu voodisse ja jagasime oma mõtteid, rääkisin talle oma ideest ja ta kuna meil kummalgi tegelikult rahaga väga hiilata pole, siis ta ütles, et toetab ka 5 dollariga. Sattusin sellest nii vaimustusse, et mõtlesin teistele majatüdrukutele ka rääkida ja küsida, et kui nad tahavad, võivad ka aidata :)
Üks maja tüdruk Liz hakkas veel seda edasi organiseerima ja küsima ka teistelt meie sõpradelt, kes elasid teistes majades ja terve päeva seda organiseerides tundsin, kuidas olen niiii rõõmus. Õhtul, kui see poiss pidi kellelegi külla minema ja teda kodus ei olnud, tegime talle üllatuse: ostime suure suure hunniku süüa, panime ta tuppa ja sinna juurde ümbriku, kus oli nelisada külmkümmend viis dollarit. JAH- täpselt niiiiiiiiiii palju saime kokku õhtuks.( Kokku viissada dollarit) Ma ei SUUTNUD seda uskuda!!!!! Ütlesime tema majakaaslastele ka, et nad kindlasti ei ütleks, kellelt see on.

Neljapäeval käisime ühe hästi armsa eesti naise Margiti ja ta poja Danieliga Palm beachil pikniku pidamas ja kuigi vihma sadas, siis oli mei lihtsalt nii tore. Päris põnev oli 4 aastase Danieliga suhelda- mina rääkisin temaga eesti keeles ja tema vastas mulle inglise keeles :D Ka nii võib..
Täna üritan oma laule harjutada ja assessmente teha, vaba nädal hakkab läbi saama ja peab taas kooli lainele saama.

Don't let your lights go down
Don't let your fire burn out
'Cause somewhere, somebody needs a reason to believe
Why don't you rise up now?
Don't be afraid to stand out
That's how the lost get found
The lost get found

So when you get the chance
Are you gonna take it?
There's a really big world at your fingertips
And you know you have the chance to change it
There's a girl on the streets, she's cryin'
There's a man whose faith is dyin'
Love is calling you

You'll never know that God is all you need until God is all you've got!

Kes luges raamatut, kes kais matkamas, mina istusin terve nadalavahetuse haiglas :)
Yritan siis oma seiklustest lahemalt raakida, vabandan, et pole tapitahti, kuna mu arvuti otsustas endale viiruse saada ja ma toesti loodan, et Jonathan, kes tana tuleb, teeb selle korda.
Maletate kui raakisin, et valu kadus ara, motlesin et loplikult- aga vist siiski mitte.... Koik algas reede oosel, kui tundsin taas meeletut valu kohus ja alguses oli vaga kylm ning hiljem palav. Teadsin, et mul on palavik ja ei saanud terve oo magada. Motted randasid igal voimalikul moel ja isegi nii kaugele, et mis siis kui see ongi pimesool ja see peaks praegu lohkema. Mnjah. Niisiis oli aega moelda terve oo ja lopuks kui hommik katte joudis ja aratuskell helises olin oma peas plaani valmis moelnud, et lahen siiski kooli ( Street teams) ja parast seda ehk keegi viskab mu arsti juurde ara. Vannituppa joudes Jacinda ytles, et appikene sa oled naost nii punane ja ytles, et mul on palavik ning kooli ma nyyd kyll ei tohiks minna. Yritasin arstile helistada ja kysida, et mis ma tegema peaks, kuid sealt oeldi, et alles esmaspaeval saan rontgenisse minna. Koik teised olid kooli lainud ja nii ma siis istusin suures toas ja motlesin, et mis ma teen. Raakisin samal ajal Hendrikuga msnis ja ta ytles, et kui juba palavik on, siis see on kindlasti pimesool ja ma PEAN endale kiirabi kutsuma. Ise poleks endale elusees mitte mingil juhul kiirabi kutsunud muidugi ja eelnevalt uurisin kui palju see maksab. ( kui sa kindlustatud pole siis void yhe kiirabi soidu eest valja kaia 700 dollarit). Onneks mul oli Overseas Health Cover kaart, mis selle katma pidi ja niisiis kutsusin endale elus esimest korda ISE kiirabi. Parast konet istusin diivanile ja hakkasin lihtsalt nutma- ootasin, mis edasi saab.. Akki tuli Damaris ( yks majakaaslane) mu juurde ja kysis, et mis mul viga. Ytlesin, et kutsusin endale just kiirabi ja ta oli vaga mures ning ytles, et ei lahe kooli, et tuleb minuga kaasa. See tegi mu tuju kohe palju paremaks ja jaime koos kiirabi ootama.

Umbes 15 min hiljem tulid 2 meest ja kysisid, et mis mul viga on, kui kaua jms. Ytlesid, et ega nad palju minu heaks teha ei saa ja mul on kaks voimalust- kas minna nendega koos haiglasse voi oodata kui esmaspaeval rontgenisse saan. Motlesin tykk aega, kuna ei teadnud, et kui see akki nii pakiline asi pole ja ise tahan kiirabiga haiglasse minna, et akki pean siiski ise maksma selle eest jms. Oeh.. otsustasin siiski, et lahen haiglasse ja nad ytlesid, et okei, et tundub, et oled vist paris mures :D MUIDUGI oliiiiiin.... Haiglasse joudes ootasime ooteruumis umbes 20 min ( kuulsin, et mul pidi vaga vedama, kuna paljud ytlesid, et nemad ootasid - 10 tundi kiirabiosakonnas) Paris karm... siis kutsuti meid sisse ja yks arst katsus mu kohtu ning kysis kysimusi: a la , et ega ma rase pole jms. Parast ta lahkumist ootasime taas, et teada saada, mis minust saab. Tuli yks ode ja ytles, et nad panevad mu haiglasse ja teevad moned testid, et kindlaks teha mis minul oieti viga on. Jargnev parastlouna oli tais vereanalyyse, igast proovidevotmist ja olin tilguti all ning kanyyli kaudu systiti mulle ka antibiootikumi verre. Minu juures kais 10 arsti iga natukese aja parast, katsus kohtu, kysis samu kysimusi ja siis lahkus. Olin segaduses... Lopuks tuli yks arst ja ytles, et mul on uriinipoletik, et selleparast olen saanud ka antibiootikumi ( uriiniproov ja vereanalyys vist pidi naitama seda). Motlesin, et okei, vaga hea- vahemalt siis ravivad ja saan terveks. Veel umbes 4 h parast tuli yks ode ja ytles, et voin nyyd koju minna kui soovin, et nad annavad mulle antibiootikume koju kaasa ja kui midagi peaks hullemaks minema, siis voin tagasi tulla. Ytlesin, et mul pole valu ikka ara lainud paremalt poolt ja tundsin ennast juba imelikult, et pean ennast kogu aeg peale sundima, et OLEN IKKA HAIGE :D Tulid veel moned arstid, katsusid kohtu ja ytlesid, et sa void muidu siia ka jaada veel yheks ooks igaks juhuks kui soovid ja Jacinda, kes oli koguaeg mu korval, ytles ka, et ma peaksin jaama.Vahepeal kaisid mul kylas Marilin, Kristyn, kes toid mulle vett ja olid vaga mures. Koige selle keskel tundsin ikka sama valu oma paremal pool kohus ja motlesin, et akki kujutan seda endale juba ette. Kuna mu palavik hakkas tousma, otsustati, et jaan haiglasse. Palavik tousis 39, 4 ja nad yritasid seda terve ohtu alla saada systides panadoli veenikaudu verre. Yks ode, kes oli hasti hoolitsev pani mulle isegi marjad ratikud kaelale ja otsaette jms. Vahepeal tulid mulle kylla Nick, Daniel ja Brennan ning palvetasid mu eest ja olid toeks. Just natuke enne kui nad ara hakkasid minema oksendasin, mis oli eriti piinlik.. Mnjah.. Ode ytles, et see on loomulik keha reaktsioon, mis yritab palavikuga voidelda. Jargnev oo oli pikk- madalaim palavik oli 38, 4 ja kuna mul oli kanyyl, siis see hakkas iga 15 min tagant piiksuma ja pidin oe kutsuma. Raakimata mitmetest tualetikylastustest ( kuna pidin ennast stepslist lahti yhendama jms) Polnud muide 2 paeva midagi soonud, peale selle vedeliku, mis tilgutist tuli.

All our failure
And all our fear
God our love
He has overcome
All our heartache
And all our pain
God our healer
He has overcome

Jargneval hommikul tuli yks arst mu juurde ja ytles, et tana me sulle siiski loikust ei tee, et hoiame sind veel yhe paeva ja siis vaatame. Mones mottes olin kergendatud, kuna kardan igast loikusi ja see oli yldse esimene kord mul haiglas olla. Parast seda tuli Jacinda taas ja Lindsay mulle kylla lilledega. Olin niiiii roomus :))) Tund hiljem tuli 2 teist arsti mu juurde ja ytlesid, et sul tana loikus ning arvatavasti opereerime pimesoole valja, raakisid tysistustest ja palusid alla kirjutada. Olin shokis ning hakkasin taas nutma ( muidugi siis kui arstid ara laksid) Pyhapaeval kella 3 paiku viidigi mind loikusele.Viimane asi mida maletasin olid sonad: "Hoia silmad lahti!" " Hoia silmad lahti!" Arkasin yles hingamisaparaadi all ja vaga uimasena. Kui olin natuke toibunud, viidi mind palatisse tagasi, kus Jacinda mind vapralt ootas. Ta hoolitses mu eest nii uskumatult hasti kogu selle aja kui haiglas olin. Vahepeal sain poletikuvastaseid syste ja valuvaigisteid ning kui natuke juba paremaks laks siis vaatasime Jacindaga koos isegi yhe filmi. Jain haiglasse veel yheks ooks ja esmaspaeval kysisid nad, et kas ma tahan koju minna voi veel yheks ooks jaada. Ytlesin, et lahen heameelega koju. Andsid mulle plaastrid jms kaasa ning Lindsay tuli peale tood mulle jargi. Sain vaga vaevaliselt kondida, kuid kodus olla oli hoopis teine tunne. Kui koik majakaaslased ohtul koju tulid, olid nad vaga yllatunud, kui mu leidsid. Ja toid mulle mu klassi tehtud kaardi ja karu ning yleyldse tundsin, kuidas mu ymber on niiiiiiii palju hoolivaid inimesi.

There is a light
It burns brighter than the sun
He steals the night
And casts no shadow
There is hope
Should oceans rise and mountains fall
He never fails

So take heart
Let His love lead us through the night
Hold on to hope
And take courage again

See on kindlasti kogemus, mida eal ei unusta. Samas kogu selle valtel, kogesin sellist hoidmist ja tundsin kuidas Jumal kannab mind oma katel. Emmie mu toanaaber ytles, et ta ei suuda uskuda, kuidas ma saan ikka nii positiivne ja roomus olla. Aga terve see nadalavahetuse tundsin kui palju armastavaid inimesi on minu ymbes ja see ongi tegelikult koige tahtsam. Igatsesin oma koduseid niii vaga, aga tean, et olite minuga ja armastan teid niiii vaga!!!
Sydamest tanan koiki, kes motlesid minu peale ja kes mind palves hoidsid :)) God our refuge God our strength God is with us He has overcome

http://www.youtube.com/watch?v=8MfBQ30Ta9w

" The deepest level of worship is praising God in spite of pain, thanking God during a trial, trusting Him when tempted, surrendering while suffering, and loving Him when He seems distant."

Armastan*
A.

Think little goals and expect little achievements. Think big goals and win big success.

Kuna ma vereproovi ja röntgenisse ei jõudnud hommikul, siis läksin kooli ja mõtlesin, et ehk siis hiljem lähen sinna arsti juurde. Arst arvas, et mingi neerukivide põletik ja et ma ei tohiks seni, kuni uuringud on tehtud, midagi süüa peal juur-ja puuviljade ja jooma palju vett.
Sel päeval siis üritasingi eriti mitte väga süüa. Pärastlõunase "Chapel"i ajal ekstra palvetati mu pärast ja õhtul ka pärast Powerhouse mu kodugrupi liikmed palvetasid mu pärast.:) Pluss veel paljud inimesed eestis :)
niiii armas teist!!!

Your friends are going to determine your future.

Niisiis- järgmisel hommikul kui ärkasin POLNUD mul enam kõhuvalu, mis tundus lihtsalt ebreaalne. Kuna kui sul 4 päeva on ikka tuntav valu koguaeg paremal pool kõhus, siis lihtsalt ei suutnud seda uskuda ja üritasin ennast väänata igatpidi, et äkki ikka annab tunda :D Aga kadunud see valu oligi..ja siiani olen söönud täitsa normaalset toitu ja kõik on korras. Ma nüüd ei teagi, et kas peaks igaks juhuks vereanalüüsi ja röntgeni ka tegema, et ikka kindel olla :)) hehee..olen seda nüüd koguaeg edasi lükanud, kuna arst siit umbes 1 h tee kaugusel....võibolla esmaspäeval..
Aga PÄRISELT-How awesome is our God. Üle meie mõistuse ja inimvõimete!!

Neljapäeval oli meie bändil " Performance day", kus enamus college`i õpilasi tuli meid kuulama ja esitasime iga üks ühe loo.
Väga lõbus oli kõigil ja kuigi oli väga väga pikk päev, tundsin rõõmu et mul pole kõhuvalu ( vahel võtame isegi seda, et meil hetkel tervisega midagi viga pole iseenesestmõistetavalt ).
See kogu nädal on tegelikult olnud hullumeelselt kiire pluss tervisejama- ja siis mingi hetk oligi selline tunne, et kõik käib üle pea: kool ( kodutööd, jooksvad tunnid, esseed jms) pulmakorraldamine interneti vahendusel ( võib ka vahel päris stressirikas olla :D hehee) Kuigi ma olen lihtsalt nii tänulik ja õnnelik, kuidas siiani kõik superhästi läinud on. Ja täna -vabal päeval koristasime majakaaslastega KOGU maja ning õhtul Helen üllatas mind nende imeliste pulmakutsetega ( minu väike päkapikust abiline ) Ta lihtsalt vapustavalt suure südamega teinud neid kutseid jms..Uskumatu! Ja mu tuju läks lihtsalt taas üliheaks :))

I`m living in a dream- sometimes I just need to keep saying it, other times I`m feeling it.

And we rejoice in the hope of the glory of God.Not only so, but we also rejoice in our sufferings, because we know that suffering produces perseverance, perseverance character, and character, hope. Romans 5: 2

P.S nägin vist esimese pulma õudusunenäo ka ära :

Kätte oli jõudnud see kauaoodatud ja maailma kõige ilusam päev: Hendriku ja Annika pulmapäev. Ja mina olin paanikas- kuna mul ei olnud ikka veel meiki ja soengut :D Päris koomiline tegelt. Ja siis ma üritasin viimasel hetkel kiiresti organiseerida, et kes mulle meiki ja soengut teeb, kuna JUUKSED ju kõige tähtsamad üldse. Lõpuks ikkagi polnud kellelgi juuksuritest vaba hetke ja mu õde pidi mulle meigi ja soengu tegema... Natukese aja pärast läksin siis välja ja esimene ettejuhtuv inimene ütleb, et oota, sulle peab ju meigi ja soengu ka tegema ja mina vastu nutma puhkedes, et eiiiii mul on see juba tehtuuuuud :)) Selline naljaks uni oli..

Selle jutuga mul ongi siin kell juba liiga palju ja homme varakult üles- Saturday- Street teams kell 6.30 üles! Niceee !!

Armastan ja igatsen teid ikka koguaeg. Hoian teid sügaval südames seniks kuni tagasi tulen:

A.

If you don´t know where you´re going, you´ll end up some place else!

Hiljuti olen mõelnud tuleviku peale ja ka sellele, millised eesmärgid mul on. Kuna meil sellises aines nagu "Personal Leadership", mida annab Lee Burns ( koolidirektor) oli just teemaks:"Miks meil on vaja eesmärke?" siis paneb see sügavalt mõtlema, et tõesti kui ma tahan midagi saavutada, siis see ei tule niisama. Siin olles olen mõistnud kui raske on tegelikult ennast disiplineerida- muidugi on kerge kui keegi teine seda teeb meie eest ( kool vms), aga siin on tegelikult enamik tööd ja see kui palju areneme meie enda käes.

„Your imagination is your future“

Mis on minu missioon? Mis on visioon? Kus ma olen 5 aasta pärast? Kui ma ei mõtle nendele asjadele praegu, siis ma ei tee konkreetseid samme nende suunas ja ei kasuta oma täit potensiaali, mis mulle antud on...

All worry wants to do, is to drag you in to tomorrow as a wictim.All future wants to do, is to bring you into tomorrow.

Siin meie laupäevane "Street teams" niitmas n.ö liiga kõrgeks kasvanud muru. Enamus sellest oli küll puuroikad ja liiv/kivid, mis meie pihta lendasid, aga naljakas oli ja kui paluti siis muidugi oleme abiks :)

Veel aitasime koristada ühe mehe garaazi ja nagu ikka leidsime sealt ühe Red back ämbliku, mis kohe ära tapeti... mnjah..




Viimased kolm päeva on olnud mul paremal pool kõhus natuke roietest all pool pidev valu ja lõpuks eile otsustasin arsti juurde minna ( eile googeldasin ja leidsin ei tea mis asju: pimesool, sapikivid jms) Arst katsus mu kõhtu ja vaatas kurku ja küsis, et kas mul kurk kaua valus olnud, siis ütlesin et jaaaaaa- peaaegu kuu aega! Siis ta ütles, et see mingi neerukivide asi. Niisiis lähen nüüd täna vereanalüüsi ja röntgenit kurgule ja kõhule tegema. Loodan nii väga, et midagi hullu pole, kuna kardan igasuguseid lõikusi vms.

God is able to do far more than we could ever ask for or imagine. He does everything by his power that is working in us. ²¹ Give him glory in the church and in Christ Jesus. Give him glory through all time and for ever and ever. Amen. Eph 3:20

There can me miracles when you believe...

Milline imeilus hommik! Vaba päev, kui tore! Tegelikult kulus selline päev ära, kuna kooliasju on VAJA teha ja lõpuks saan taas oma toa korda teha ja üldse harjutada jms. Ohh, kuidas naudin neid päevi- aeg iseendale...
Siin pildil minu igahommikune koolitee- aeg mõtiskleda, nautida loodust ja värsket õhku. Olen õppinud tõeliselt hindama oma igahommikusi kõndimisi kooli ( 45 min)

"But I trust in you, O Lord, I say," You are my God." My times are in your hands. Ps. 31:14-15

Eilne hommik hakkas mul kell 8.45 Sisterhood ( I LOVE Sisterhood!!) Brian Houstoni naine Bobbie Houston juhib seda ja üha rohkem mõistan, kui palju meie naised saame koos midagi teha oma perekonnale, lähedastele ja Jumalale. Mina olen seal car-park tiimis, ehk siis lehvitame ja naeratame kõikidele naistele, kes autoga tulevad. Päris hea tuju loob terveks päevaks.
Muideks, mul on taas hääl ära ja ma ei saa aru, kas see on tõesti sellest, et ilm nii kiiresti vaheldub. Näiteks üks hommik, kui kooli kõndisime oli päris palav ja mõtlesime, et valed riided said JÄLLE valitud. Siis kui koolis jõudsime olla natuke aega, oli taevas tumesinine ja vihma kallas kui oavarrest ( milline naljaks väljend) ja lõpuks pärastlõunal oli taas päike väljas- ainult lumi oli vist puudu :D 4 aastaaega ühes päevas..
Ma tunnen, et see seletamine siin hakkab keeruliseks minema ja peas käib juba kõik inglise keeles.Hmm..hea, et ma siin ikka päris aastat ei ole:)) Keegi just ütles, et mõtle kui eriline rahvas te olete: ainult 1 miljon inimest räägib seda keelt mis teil on ja ma olen ka tõesti uhke selle üle.
Igatahes pärast Sisterhoodi otsisime Kirsy`ga klaveri ja hakkasime oma lugusid harjutama,meil nimelt Performance day järgmine nädal ja viimane proov oli eile tunnis, kus bändi õpetaja Bob n.ö hindas bändi esitust ja Katie vokaale.

Pärast bändi tundi, mis lõppes kell 17.00 oli meil tund aega vaba aega ja siis kella 18.00st läksime Minchinbury, et harjutada repertuaari pühapäevaseks ja järgnevateks nädalateks. Pean tegema 3 lugu ja veel leidma aja, et bändiga kokku mängida. Niisiis, palju laulmist oli eile :) Pluss meie vokaali õpetaja Katie on PARIM!! Ta lihtsalt nii individuaalne iga ühe suhtes ja tõsiselt positiivse hoiakuga.

Siin pildil meie Minchinbury tiim. Ja kuna vaba aega oli nii palju siis arvake ära mis me tegime- laulsime muidugi :D Harmooniad olid küll kaheldavad kohati, aga lõbus oli...

Päeva lõpuks olime kõik nii üleväsinud jälle ja kõik teavad, mis juhtub kui Annika on üleväsinud. :D Krissi ütles sellepeale, et Annika ja peaks tihedamini üleväsinud olema, kuna siis saab nii palju nalja. Tegelikult me lihtsalt lollitasime ja jutustasime...
Koju jõudsin kella 22.30-ks ja uskumatu, et vajusin voodisse ja magasin kuni kella 9.00ni jutti :))

Lioness arising

Ja saigi Colour Conference 2 läbi. Lihtsalt uskumatult võimas konverents oli ja samas olen nii väsinud, et magaksin vist mitu päeva jutti, et energiat saada.
Oeh kuidas tahaksin, et oleksite kõik siin ja saaksite kogeda seda sama mis mina siiani kogenud olen. Aga eks ma üritan seda siis sõnadesse panna:)
Viimane konverents me ei pidanud vabatahtlikud olema, aga kuna neil oli inimesi puudu siis nõustusime tüdrukutega abiks olema. Olime tantsutiimis ja siis valmistasime ette leivamurdmist tuhandetele inimestele, mis võttis täpselt TERVE päeva!!
Peale selle oli meil lõuna ajal meie maja tüdrukutega elav jutuajamine koju tagasiminekust ja oi kuidas hakkan neid tüdrukuid igatsema.
Melanie ja Amanda olid terve nädalavahetuse meie juures ja esimesel hommikul tegime hommikusöögiks pannkooke vahukoore ja moosiga ja laupäeva hommiku menüüs oli munapuder ja puuviljasalat.Mmm...oii kuidas nautisime neid " n.ö hõrgutisi ( mida me tavaliselt iga päev ikka ei söö).
Täna hommikul juhtus selline naljakas asi, et te seal kodumaal keerasite kella ja minu telefon otsustas ka ikka eestlane olla ja ka kella keerata. Panin endale eelmisel õhtul äratuse kl 6.00-ks ja 6.30 pidin juba Damarise´iga poe ees olema, et Minchinbury minna :) Niisiis- ärkasin enda arust kell 6.00, panin kiiruga riidesse ja läksin toast välja ning mõtlesin, et miks kogu maja pime on. Läksin Damarise tuppa ja ütlesin: " Damaris, ärka üles, me peame Minchinbury minema ( me vahest ikka äratame üksteist üles nii, kuna see ärkamine pole just kerge tegevus) ja siis ta ütles, et okei. Läksin tagasi enda tuppa ja mu toakaaslane Emmie küsib unesegasena, et mis sa teed? Ja siis ma vastu, et ma lähen Minchinbury.Emmie jälle, et : "Kell ON 5!" Ja mina vastan:" Ei, kell on 6!" Emmie ütles veelkord, et tema kell on 5. Kiirustasin veelkord Damarise`i tuppa ja küsisin, et mis tema kell on ja ta ütles, et viis :)) Nojah siis---mitte et ma niigi vara ärkama ei peaks!!! Läksin siis riietega magama tagasi ja tundus, et magasin justkui 5 min kui pidi juba ärkama....
Nii et sain siis ka omamoodi eesti kellakeeramisest osa :)) Päris tore!
Peale Minchinbury käisime ja ostime Mariline sünnipäevaks asju ja lõuna veetsime koos maja tüdrukutega sünnipäeva pidades. Palju õnne kallis Marilin!!!!
Õhtune teenistus oli taas megasuper lahe, kus jutlustas Lisa Bevere :)
I am fearfully and wonderefully made; Marvelous are Your works. (Ps. 139:14)
Nüüdsed hilised õhtu/öötunnid olid lihtsalt niiiiiiiii kallid, et lausa pisarad tulid silma igatsusest...
Jutustasin poole ööni Heleni, Kennerti ja Marttiga :)) Nad lihtsalt liiga kallid mulle, ja Heleniga sai taas igasuguseid pulmaplaane peetud.. Mida ma ilma temata küll teeksin..

Armastan oma kallist perekonda niiii väga!!


*
You are stunning.
You were born for this moment.
Don´t be afraid of your strength, questions, or insights.
Awaken, rise up, and dare to realize all you were created to be.*
Lisa Bevere "Lioness arising"
http://www.youtube.com/watch?v=dA5s7SdL3jE