The Shepard`s Song

26. veebruar

    Päevad on olnud pikad ja väsitavad, aga samas on toimunud niiii palju sündmusi :)) Ja olen tegelikult väga õnnelik. Terve nädala olen tegelenud oma kodutöödega, kuna esmaspäeval on dokumentide student portalisse üleslaadimise tähtaeg. Samal ajal olen alustanud päeviku pidamist ( mida me peame tegema kahes aines- laulude harjutamine kodus päevas miinimum 30 min ja osaduse päevik, kuhu pean kirjutama oma mõtted, palved ja minu areng)

    Kool on super! Ained meeldivad mulle väga ja üritan progressiivselt kõigest osa võtta, mis siin võimalik on.Esmaspäeviti on meil muusika teooria ja kolmapäeval, neljapäeval on 3 h bändi/ vokaali harjutus.

    Ma juba tunnen, kuidas eesti keel muutub imelikuks ja tõesti nii häbi kui mul ka poleks, vabandan kui siin sõnade järjekord jms natuke sassis.

    Täna käisime Street teamsiga ühes linnaosas ( meil see iga laupäev kell 8.30) ja rääkisime kohalikega juttu, aitasime kus vaja. Ma vist juba olen maininud, et meie grupi linnaosaks on „Riverstone“, mis on küllaltki maalähedane ja vaene linnaosa. Käisime ühe mehe juure, kes oli ratastoolis ja aitasime tal mööblit tõsta jms. Minu jaoks oli see kõik üks suur eneseületus- kõigepealt rääkida täiesti võõraste inimestega ja teiseks... TEISEKS...olid kõik need majad kus käisime täiesti täis ämblikuvõrke ja ämblikke. Mina muidugi unustasin kinnised jalanõud ka jalga panna, niisiis kui enne polnud oma ämbliku hirmust üle saanud, siis nüüdseks vist olen küll. Seisin korra ühe ajavärava juures ja siis äkki Liz ütleb mulle, Annika vaata – minu kõrva juures tuli ämblik niidiga alla ja maandus mõnusalt ajaväravale..:D that`s my life here!

    Täna 27. veebr. Olime taas 6.30 toidupoe juures ootamas autosid, mis meid Minchinbury viiks. Seekord tegelesin lastega mõlemal teenistusel ja mulle meeletult meeldis. Esimese teenistuse ajal oli umbes 20 last ja nad kõik olid mustanahalised- suht uudishimulikud minu suhtes nagu arvata võite. Aga väga lõbus oli, joonistasime, rääkisin neile lugusid piiblist ja tegime väikse jalutuskäigu väljas. Teisel teenistusel olid enamus filipiinod ja hiinlased. Lihtsalt meeletult armsad lapsed :))

    Pärast teenistusi sõime lõunat ja nüüd lähen koos Brittanyga kooke küpsetama, kuna esmaspäeval on ühel tüdrukul meie klassist sünnipäev, siis meil on kokkulepe, et küpsetame alati koogi ja mina nõustusin olema küpsetamismeeskonnas :D Gotta love cooking... hehe, tegelt lootuses paremaks saada selles valdkonnas...

    Õhtune teenistus hakkab täna veel 18.00 ja pärast seda lõpetan kodus oma kodutööd, mis peavad homseks tehtud olema.

    Igatsen eestit ja mõtlen teile ikka veel tihti/iga päev. Eriti täna igatsesin kõiki oma Juhhei lapsi ja üleüldse oma kogudust... aga usun, et mul siin veel nii mõndagi õppida ja valdkondi milles areneda.

    Armastan.

    A.

19 Feb...

Täna on see päev, kus olen siin nüüdseks olnud 1 kuu. Tundub nagu väga pikk aeg, päris naljakas.

Pikk koolinädal on seljataga täis päikest, vihma, rõõmu ja muret:) Eile hommikul koristasime maja tüdrukutega ja tegin lõunat/ õppisin.

Praegu on 35 kraadi ning meeletu palavus- hommikul oli street teams kokkusaamine kell 8.30 ja pärast seda tähistasime kohvikus Jacindaga meie esimese kuu täitumist siin. Tagasiteel nägime tee ääres puude vahel hiiglama suurt ämblikku :)) Hihiii...

See ämblik siin pildid on küll üks teine ämblik: Huntsman spider ( ja mu supervisor ütles, et see veel selline pisike, et tavaliselt nad palju suuremad. Selle ämbliku avastasin kiriku fuajee laest, kui sisse kõndisin!

Käisin ühes loomapoes intervjuul, aga kuna ma kahjuks esmaspäeviti töötada ei saa, siis see neile ei sobinud. Päris raske on ikka tööd leida, kui on ainult teatud paar päeva, millal saad töötada. Ja kooli kõrvalt igasuguseid muid üritusi jms...

Loodetavasti ikka leian miskit. Praegu ainult liig palav, et minna kuskile-niisiis õpin ja mõtisklen ja naudin seda, et mul on hetk lihtsalt endale...

Neljapäeval peale kooli käisime oma Fieldwork grupiga Minchinbury kirikus, kus tegime süüa, niisama suhtlesime ja saime kätte oma kuukavad, kes kus teenib. Mina olen esimene nädal „Events“ ja II nädal „Children Worship“ ( ehk laste ülistus), mis on ülilahe. Need kaks asja jäävad mulle iga pühap. kuni märtsi keskpaigani.

Meie õhtune tervislik amps Burger Kingis! Siin on lihtsalt võimatu tervislikult toituda tegelikult..

The fabric of Humanity:

The fabric of humanity is carefully sewn.Every thread is precious and essential to the whole. Each has a different journey and a different story and every path is meticulously plotted. Even on our own, as isolated threads, we already have elements of God`s design, we are image bearers with a divine potential and a blueprint for worship. Deep within the fabric of every soul runs a passion for justice, an appreciation of beauty and a desire for significance. Yet without transformation, and connectivity our lives are frayed and futile. Relegated to the edges we are vulnerable and discarded. Cut off from the divine tapestry we are impotent and without destiny, but within its material we have a unique place. Carded and cleansed by His graceful hands we are included in His design and marked for significance. Within His pattern, a sinner is clothed in righteousness, an outcast is dressed as a priest and the abandoned cloaked in honour. Our lives thus marked are not our own. Once touched, our journey takes a different course. Our strory becomes His. Empowered by His transformation our devotion now quides our passage. We are coloured forever by His sacrifice and commited forever to His cause.

14 Feb- there is no Greater Love than God`s love for You....

Varajane hommikumüsli, pannkoogid ja kooli minek! Tõotab tulla taas vihmane ilm, mis seal ikka :) Enne koolitunde mõtlesin tänasele päevale ja sellele, mida tõeline armastus tähendab minu jaoks.. kuna olen kõikidest oma kallitest nii kaugel, siis on raske oma armastust väljendada veelvähem nendega kokku saada jms. Aga tean, et ükskõik kus olen- olen ikka armastatud ja hoitud. Ja läbi nende kogemuste ja läbielamiste siiani olen iga päevaga tundnud üha suuremat armastust oma elus. Nii oma perekonna, sõprade( nii eestis kui ka uute kooli sõprade) ja Jumala vastu.
Enne koolitundi tuli väike inspiratsioon peale!

Tänase päeva tahan siis pühendada oma kallile Hensule :) Keda nii väga igatsen ja kelle jaoks olen valmis oma ainukesel vabal päeval kell 7.00 üles tõusma ja rattaga 40 min kuuma päikse käes sõitma, et natukenegi skype`is rääkida saaks ( kaubamajas) :))
Armastan sind Hendrik ja loodan, et su päev on täis palju armastust!
Kallistustega,
A.



Love is patient, love is kind. It does not envy, it does not boast, it is not proud. It is not rude, it is not self-seeking, it is not easily angered, it keeps no record of wrongs. Love does not delight in evil but rejoices with the truth. It always protects, always trusts, always hopes, always perseveres.
Love never fails...

Rainy days

12.Veebruar

2 esimest „Intensiivset „nädalat on möödas ja nüüdsest hakkab uuesti nädalast iga tunniplaan. Sealhulgas personal leadership ( personaalne juhtimine), music excellence, worship ja band jms :)) Siiani olid ainult teoreetilised ained ning mul oli ülihea meel, et asi muutub ka enam praktilisemaks.

Koolipäevad olid niiii tihedad, et vaevalt jõudsin midagi muud teha. Teisipäeval peale kooli oli leadership night vision, mis oli väga äge ja kolmapäeval peale kooli taas Powerhouse üritus. Kusjuures teisipäevane koolipäev oli päris põnev, kuna nii meie hills campus kui ka city campuse tunnid olid koos ja meile rääkis Brian Houston. Ja mis kõige lahedam, siis kohtasin city campusest veel ühte eestlast ( Timo Ilves). Reede oli vaba päev ning käisin natuke kaugemal Castle Towers`i kaubanduskeskuses tööd otsimas jalgrattaga ja oiii milline palav päev oli. Ja ikka pole veel tööd leidnud :( mis muserdab mind siin ikka kohe väga. Olen alati harjunud töötama ja elanud teadmisega, et mul on sissetulek ja nüüd lihtsalt on niiiiiii raske...

Täna( laupäev) ärkasin taas 7.00 et minna meie Church life Street teams`i koosolekule, mis meil hakkavad iga laupäev olema. Terve tee sadas sellist paduvihma nii, et lõpuks kõndisin paljajalu ja me kõik jõudsime kooli üleni läbimärjad....:)) Magasin ka täna öösel kuidagi halvasti, kuna siin on nii meeletult niiske ja hingata nagu polekski midagi- tõeline troopika. Põhimõtteliselt tähendab „street teams“ seda, et lihtsalt aitame siinset ühiskonda, erinevaid piirkondi nii kuidas saame. Meie grupijuht rääkis, kuidas ta on olnud abiks tulvavete ajal inimestele ja üleüldse kasvõi nt üksikemal poes käimisega, muru niitmisega jms :) Kuna meil siin ilus naabruskond, aga on ka selliseid piirkondi / kohti, mis on väga halvas seisus ( getod ), Meie grupi nimi on Riverstone ja meid on umbes 10. Usun, et saab põnev olema.

Homme 13.veebruar on Kennerti sünnipäev!!! Kes saab ühe aastaseks! Palju õnne kallis Kennert!! Oeh, kuidas igatsen seda väikest poissi ja tema imelisi vanemaid Helenit ja Marttit. Kes ei tea siis minu kallis vend Martti, tema kaunitarist naine Helen ja nende imeilus ja maailma kõige armsam poeg Kennert :D

Igaljuhul mõtlen neile palju ja mitte ainult neile, vaid kõikidele oma kallitele :)) olete ikka veel sügaval südames iga päev.

Täna on terve päev sadanud ja mitte nii sadanud nagu eestis, vaid ikka väga väga tugevalt sadanud.. võibolla sellest ka mul natukene muserdatud päev ja koduigatsus..hehee.. kuid samas olen saanud puhata ja rahulikult oma tuba koristada, pesu pesta ja teile kirjutada :))

Homme ärkan kell 6.00 ja me sõidame Minchinbury kirikusse ( mis on väike kirik, kus teeme muusikat kahes koosolekus, kell 9.00 ja 11.00 ) Vasakul pildid sealsest kirikust :))

See on taas minu Fieldwork, milles pean osalema ja saan oma n.ö päevikusse allkirja, et kas olen kohal käinud. Samas on nii põnev näha teist kirikus ja väga väikest just väljaspool Hillsongi. Grupijuht rääkis, et sealsed inimesed pidid meisse suhtuma kui perekonda ja homme meil siis esimene päev. Pärast seda tuleme peale lõunat tagasi 18.00 Hillsongi koosolekule.

Lähen nüüd tüdrukutele appi süüa tegema ja vara magama ;) Kallistan ja hoian teid oma mõtetes.

13. veeebruar

Peale hommikusi Minchinbury teenistusi, tulime koju. Tegin lõunat ja siis hakkasime Emmie mina ja Nick meie aeda koristama ja purskkaevu puhastama. Natukese aja pärast hakkas vihma sadama ja lõpuks olime kõik kolmekesi üleni läbimärjad ja väsinud.
Pärast kogu seda lõunast ettevõtmist vahetasime riided ja läksime 18.00 teenistusele Hillsongi :))

A tapestry of grace hangs across the walls of time...

Nädalavahetus läheb mööda alati nii kiiresti ja igasuguseid tegemisi nii palju, et üha rohkem mõtlen, et peaks endale aega võtma, et lihtsalt olla.
Tunnen,et olen juba selle väikese aja jooksul siin päris palju muutunud. Ja see on ainult hea ;) olen palju avatum, kannatlikum :D hehee.. ja mul on veel palju muutuda. Sest siinne elu tõesti õpetab kannatlikust, usaldama Jumalat iga päev ja andma oma mured/ mõtted üle Temale. Nii kerge oleks mõelda, kui raske see kõik siin on ja äkki ma ikka ei saa hakkama, aga õnneks olen valinud raskema tee, annan endast ikkagi maksimumi mitte alla andes. Eile (pühap.) käisime kirikus (kell 9.00 teenistus ja 11.00 teenistus) ning präast seda läksin Amanda sünnipäevale kuskile totaalsesse vihmametsa ja eksisime ära mägedes teel sinna, mis oli minu jaoks ülipõnev. Ta pidas sünnipäeva väljas piknikuna jõe ääres kõrgete mägede vahel, mis oli väga ilus. Mängisin esimest korda kriketit ja enamus olid üllatunud, et teen seda esimest korda, niiet nalja oli kui palju :D Pärast sünnipäeva läksime tagasi kirikusse kella 18.00 teenistusele.
Täna kavatsen teha endale telefoni kaardi ja loodetavasti saan kuskilt mõne kasutatud telefoni ka, kuna minu telefon siin muidugi ei tööta.Mnjah.
Homme hakkab meil taas tihe koolinädal ja igasugused muud üritused õhtuti niiet siis tuleb taas tihe graafik...
Vahepeal oli mul taas meeletu koduigatsus ja see kõik on ikka palju raskem kui arvasin, aga siis seal sünnipäeval rääkisin Amanda emaga, kes ütles, et tavaliselt umbes 3 nädalat pärast siia saabumist ongi see kõige raskem hetk. See lohutas mind kõvasti ning usun, et mul on piisavalt jõudu, et sellest kõigest üle olla.
Laupäeval käisime tüdrukutega poes, et osta taas terve nädala menüü. Täna on plaanis teha lasanjet. Emmiel on retsept ja mina lubasin ka aidata, kuna teised seda vist väga teinud ise pole. Niiet meil on siin veel tüdrukute kokakool ka- lõpuks ehk oskan isegi hästi süüa teha, mis pole ka üldse paha! Eriti lahe on õppida just erinevate maade retsepte ja toite.
Rohkem vist midagi muud põnevat mu elus polegi... hakkab vaikselt rutiin tekkima mis on iseenesest hea, vähemalt hakkab elu taas paika saama ( elamine, kool, loodetavasti töö ka jms).
Emmie isegi ütles täna hommikul kui ärkasime, et ta on õnnelik :)) ja mul on niiiii hea meel, et ta on mu toanaaber.
Nägudeni ja kallkall!!
A.

School, unbearable heat and job finding.

Juba hakkangi harvemini siia blogi lehele sattuma, kuna lihtsalt niii palju tegemist on olnud. Meil oli 3 päeva järjest kool kella 8.30- 17.00 ja pärast seda olen õhtuti natuke internetis olnud või kambaga koos söömas käinud ja täiesti üleväsinuna kell 00.00 koju jõudnud, et siis uuesti kell 6.00 üles tõusta. Hommikuti kooli jalutada polegi nii hull, kuna päike pole veel nii kuum. Ja meil saab alati nii palju nalja tüdrukutega kui me üleväsinud oleme. Terve nädala oleme õhtuti koos meie maja tüdrukutega süüa teinud, kuna nii tuleb kokkuvõttes toit hulga odavam ja peale selle tekitab see rohkem pere tunde- jagame mõtteid ja julgustame üksteist, mis on lihtsalt ülilahe!

Üks õhtu oli kell 23.00 veel 32 kraadi, mis on lihtsalt tappev kuumus ja ma olen õppinud hindama eesti kliimat ja meie 4 aastaaega :D juba praegu. Sest viimane öö oli täpselt nagu oleks terve öö saunas olnud: üleni higine ja märg, unetu.. Tänaseks lubas ka päeval kuni 42 kraadi. Huuuh!
Täna( reede) on meil vaba päev ja alustasin seda hommikut töö otsimisega. Leidsin mõned kohad, kuhu inimesi vajati ja nüüd ootan, et mind intervjuudele kutsutaks jms. Can´t wait to have a job!! ( siis ei peaks nii väga muretsema oma asjade pärast siin ja saaks natuke vabamalt võtta) Kuigi tean, et ei peaks muretsema, sest kui juba olen siin ja tean, et see on Jumala plaan- siis peaksin usaldama Teda ka praegu. Ja mõnikord on päevi, kus mul lihtsalt niiiiiiiiiii suur koduigatsus, aga samal ajal tunnen, et olen õiges kohas. Niiet ei ole see nii lihtne siin midagi :) siin on meeletult ilus, sõbralikud inimesed, aga samas pole üldsegi nii kerge üksi hakkama saada. Saime just see nädal teada, et meie elu saab college`is väga tihe olema. Peale kooli ja kodutööde peame osalema 1 nädalavahetus kuus pühapäevastel teenistustel. Siis on veel fieldwork, mis kuulub tegelikult college alla ( n.ö vabatahtlikud) Esimene suurem üritus on ülemaailmne naiste "Color conference", mis pidi vägev olema. ( ehk siis aitame teha eeltööd jms). Ja veel- on Sisterhood, kus ma olen "carpark" grupis, kus enne üritust aitame inimestel leida parkimiskohti ja aitame emasid väikeste beebidega:)) ei tea küll kuidas kõige selle kõrvalt veel töötama peaks?? hmm.. pluss igasugused üritused. Igaljuhul tegevust on siin küllaga ja igav ei hakka. Ehk läheb aeg nii ka kiiremini.
Naljakas, et paljud on siia tulnud plaaniga olla siin vaid aasta, kuid juba praegu on mitmed mu sõbrannad öelnud, et jäävad ehk siiski kauemaks. Mina kavatsen olla ikkagi vaid aasta! Juhuuuu!
Praegu istume Liz, Jacinda ja Nick kohvikus ja mõtleme, mida oma ülejäänud vaba päevaga ette võtta. Paljud läksid randa, mis tundub olevat sellise ilmaga ainus hea mõte:D aga ma tunnen ennast palju paremini, et olen tööd otsinud ja loodetavasti leian midagi õige pea. Pealegi, hakkab teil eestimaa pinnal hommik koitma ja ma ei suuda ära oodata, et teiega jutustada ;))

Pühapäeval lähen peale kirikut Amanda sünnipäevale ( tüdruk, kelle juures olin Powerhouse retreat konverentsi ajal). Ja loodetavasti on ikka rohkem aega, et teid kursis hoida oma tegemistega!

Home is where your heart is *
A.