19 Feb...

Täna on see päev, kus olen siin nüüdseks olnud 1 kuu. Tundub nagu väga pikk aeg, päris naljakas.

Pikk koolinädal on seljataga täis päikest, vihma, rõõmu ja muret:) Eile hommikul koristasime maja tüdrukutega ja tegin lõunat/ õppisin.

Praegu on 35 kraadi ning meeletu palavus- hommikul oli street teams kokkusaamine kell 8.30 ja pärast seda tähistasime kohvikus Jacindaga meie esimese kuu täitumist siin. Tagasiteel nägime tee ääres puude vahel hiiglama suurt ämblikku :)) Hihiii...

See ämblik siin pildid on küll üks teine ämblik: Huntsman spider ( ja mu supervisor ütles, et see veel selline pisike, et tavaliselt nad palju suuremad. Selle ämbliku avastasin kiriku fuajee laest, kui sisse kõndisin!

Käisin ühes loomapoes intervjuul, aga kuna ma kahjuks esmaspäeviti töötada ei saa, siis see neile ei sobinud. Päris raske on ikka tööd leida, kui on ainult teatud paar päeva, millal saad töötada. Ja kooli kõrvalt igasuguseid muid üritusi jms...

Loodetavasti ikka leian miskit. Praegu ainult liig palav, et minna kuskile-niisiis õpin ja mõtisklen ja naudin seda, et mul on hetk lihtsalt endale...

Neljapäeval peale kooli käisime oma Fieldwork grupiga Minchinbury kirikus, kus tegime süüa, niisama suhtlesime ja saime kätte oma kuukavad, kes kus teenib. Mina olen esimene nädal „Events“ ja II nädal „Children Worship“ ( ehk laste ülistus), mis on ülilahe. Need kaks asja jäävad mulle iga pühap. kuni märtsi keskpaigani.

Meie õhtune tervislik amps Burger Kingis! Siin on lihtsalt võimatu tervislikult toituda tegelikult..

The fabric of Humanity:

The fabric of humanity is carefully sewn.Every thread is precious and essential to the whole. Each has a different journey and a different story and every path is meticulously plotted. Even on our own, as isolated threads, we already have elements of God`s design, we are image bearers with a divine potential and a blueprint for worship. Deep within the fabric of every soul runs a passion for justice, an appreciation of beauty and a desire for significance. Yet without transformation, and connectivity our lives are frayed and futile. Relegated to the edges we are vulnerable and discarded. Cut off from the divine tapestry we are impotent and without destiny, but within its material we have a unique place. Carded and cleansed by His graceful hands we are included in His design and marked for significance. Within His pattern, a sinner is clothed in righteousness, an outcast is dressed as a priest and the abandoned cloaked in honour. Our lives thus marked are not our own. Once touched, our journey takes a different course. Our strory becomes His. Empowered by His transformation our devotion now quides our passage. We are coloured forever by His sacrifice and commited forever to His cause.