A tapestry of grace hangs across the walls of time...

Nädalavahetus läheb mööda alati nii kiiresti ja igasuguseid tegemisi nii palju, et üha rohkem mõtlen, et peaks endale aega võtma, et lihtsalt olla.
Tunnen,et olen juba selle väikese aja jooksul siin päris palju muutunud. Ja see on ainult hea ;) olen palju avatum, kannatlikum :D hehee.. ja mul on veel palju muutuda. Sest siinne elu tõesti õpetab kannatlikust, usaldama Jumalat iga päev ja andma oma mured/ mõtted üle Temale. Nii kerge oleks mõelda, kui raske see kõik siin on ja äkki ma ikka ei saa hakkama, aga õnneks olen valinud raskema tee, annan endast ikkagi maksimumi mitte alla andes. Eile (pühap.) käisime kirikus (kell 9.00 teenistus ja 11.00 teenistus) ning präast seda läksin Amanda sünnipäevale kuskile totaalsesse vihmametsa ja eksisime ära mägedes teel sinna, mis oli minu jaoks ülipõnev. Ta pidas sünnipäeva väljas piknikuna jõe ääres kõrgete mägede vahel, mis oli väga ilus. Mängisin esimest korda kriketit ja enamus olid üllatunud, et teen seda esimest korda, niiet nalja oli kui palju :D Pärast sünnipäeva läksime tagasi kirikusse kella 18.00 teenistusele.
Täna kavatsen teha endale telefoni kaardi ja loodetavasti saan kuskilt mõne kasutatud telefoni ka, kuna minu telefon siin muidugi ei tööta.Mnjah.
Homme hakkab meil taas tihe koolinädal ja igasugused muud üritused õhtuti niiet siis tuleb taas tihe graafik...
Vahepeal oli mul taas meeletu koduigatsus ja see kõik on ikka palju raskem kui arvasin, aga siis seal sünnipäeval rääkisin Amanda emaga, kes ütles, et tavaliselt umbes 3 nädalat pärast siia saabumist ongi see kõige raskem hetk. See lohutas mind kõvasti ning usun, et mul on piisavalt jõudu, et sellest kõigest üle olla.
Laupäeval käisime tüdrukutega poes, et osta taas terve nädala menüü. Täna on plaanis teha lasanjet. Emmiel on retsept ja mina lubasin ka aidata, kuna teised seda vist väga teinud ise pole. Niiet meil on siin veel tüdrukute kokakool ka- lõpuks ehk oskan isegi hästi süüa teha, mis pole ka üldse paha! Eriti lahe on õppida just erinevate maade retsepte ja toite.
Rohkem vist midagi muud põnevat mu elus polegi... hakkab vaikselt rutiin tekkima mis on iseenesest hea, vähemalt hakkab elu taas paika saama ( elamine, kool, loodetavasti töö ka jms).
Emmie isegi ütles täna hommikul kui ärkasime, et ta on õnnelik :)) ja mul on niiiii hea meel, et ta on mu toanaaber.
Nägudeni ja kallkall!!
A.