Thursday, April 30, 2020

Mis on sinu elu hind?


Igal asjal meie elus on justkui hind. Võibolla mitte konkreetne rahaline väärtus, kuid sellesarnast mõistet omistame siiski väga tihti oma igapäevaelu asjadele, mida me soovime ja igatseme.
Juba siia maailma sündides, maksab ema väga valusat hinda, ohverdades oma keha ja kannatades enneolematuid valusid- selliseid, mida sa arvad, et pole iial kogenud. Ka pärast tema kehaga toimunud muutused on hind, mille üks ema on nõus vaikides maksma. Miks? Sest armastus ja igatsus selle erilise kingituse järele on lihtsalt suurem. 
Pärast seda püüdleme me aina paremuse poole. Emad-isad soovivad oma lastele parimat ning on nõus maksma selle eest kõrget hinda. Karjääriredelil ülespoole pürgivad noored on nõus maksma hinda- ajahinda, pühendudes täiesti enda arendamisele ja teadmiste kogumisele. Mis on nende hind? Võibolla neil ei jää tegelikkuses aega niivõrd oma sõpradele, lähedastele ning nad on vaikimisi, selle hinnaga nõus, lootes, et tulevikus tagab see taas kõik, mida nad vajavad.

Seega on meie käes justkui mitu erinevat hinnalipikut, millele väärtus omistada.
Need on:
aja hind (ajaline väärtus, mida me kellelgi anname)
Kui palju on meie aeg väärt, kui hinnaline see meie jaoks on ning kellega me otsustame seda jagada?
kogemuste hind (milliseid kogemusi me otsime)
Kas kõik kogemused on meile vajalikud, mida me igatseme? Millist hinda me nende kogemuste eest maksma peame?
rahaline hind (mida ma teen on rahaga- meie ühiskonna kokkulepitud väärtusega, mis näitab kui rikas või edukas sa oled) 
tarkuse hind (mida targemaks me saame, seda rumalamana ennast tunneme)
Nüüd siit edasi mõeldes......kas minu eesmärk on siin elus vaid minu heaolu või märkan ka teisi? 
Kuna meile igaühele on loodud ka hing: mitte ilmaasjata ei öelda, et me peaksime rohkem mõtlema oma südamega, kui peaga. Lause: "ainult südamega näed sa hästi" puudutas mind ükspäev väga tugevalt. Siinkohal ma ei tahaks meie mõistuse tarkust üldse mitte alahinnata, vaid olla tänulik, et meie keha on niivõrd suurepärases tasakaalus. 
Kuid kuidas siis on lood selle südamega? Kuidas on lood meie hingega? 
Mina usun, et ka meie hingel on hind.  
Selles elus, kus me tormame nii mitut eri suunda, igatsedes leida lõpuks rahu: olgu selleks majanduslik heaolu, kogemuslik rahulolu (mida rohkem olen elus reisinud ja erinevaid paiku avastanud) või karjääriredelil teadmiste omandamine.

Siiski ühel hetkel kogeme abitut nõrkust- ma ei ole suuteline omandama kogu maailma raha ja kui ka olen majanduslikult kindlustatud ja saavutan selle mida rahalises mõistes igatsesin- siis kas hind, mis selle jaoks maksin oli seda väärt? Ja kas nüüd olen saavutanud selle rahu? Jah, mingis mõttes toob raha omamine meile hingerahu, kuid mitte täielikku.
Miks muidu on hollywoodi kuulsused "KÕIKE OMADES"  kogenud hingelist tühjust ning otsinud seda alkoholist, mõnuainetest, ennustajatelt jne. Me oleme loodud nii, et me igatseme hingelist rahu.




Täpselt sama kehtib ka kogemuste ja teadmiste omandamise kohta. Me võime lõpuni jääda vaidlema, kelle kogemused on väärtuslikumad ning kelle tarkus on suurem, kuid hiljem oma kodus üksi olles leiame taas eest tühjuse. Miks on see nii?  Miks rahuldavad meid need kogemused ja tarkuse omandamised vaid lühiajaliselt?
Sest me oleme loodud nii, et me igatseme hingelist rahu.
Me oleme loodud selleks, et meie hing oleks ühenduses meie Loojaga. Alles seejärel kogeme tõelist rahu.  Täpselt seda on meile kinnitanud Eesti kõige kuulsam helilooja Arvo Pärt ( https://www.youtube.com/watch?v=mYRtmvQNb1Y&t=203s) ning nii mitmedki Hollywoodi staarid (sealhulgas Kanye West jms), kes on eneseotsingutes ja kogu maailma rikkuses siiski vajanud seda hingelist muutust- kohtumist oma Loojaga, Jumalaga.
Niisamuti Clive Staples Lewis, kes oli Oxfordi Ülikooli õppejõud ja  kirjanik, kirjutades oma elujooksul üle 30 raamatu ja eitades Jumala olemasolu, leidis ta siiski ühel hetkel, et vajab Jumalat.
Mõned tema tsitaadid (inglise keeles):

“I believe in Christianity as I believe that the sun has risen: not only because I see it, but because by it I see everything else.” 
(Ma usun Jumalasse sama kindlalt nagu sellesse, et päike tõuseb. Mitte ainult selle pärast, et ma seda näen, vaid tänu sellele näen ma ka kõike muud)
“If we find ourselves with a desire that nothing in this world can satisfy, the most probable explanation is that we were made for another world.” 
(Kui me leiame enda seest selle igatsuse, kus mtte miski siin maailmas meid ei rahulda, siis kõige tõenäolisem seletus sellele on, et meid on loodud teistsuguse maailma jaoks)
― C.S. Lewis


Seega, me hing vajab enamat. Jääb küsimus: mis on selle hingerahu hind?
Ühelt poolt meile hind puudub, kuna Jumal on niii väga igatsenud osadust meiega, et Ta maksis ise selle hinna- selleks ta ohverdas oma ainukese poja, Jeesuse, kes suri ristil meie kõigi eest.
Miks suri süütu mees ristil sinu ja minu pärast? Sest Jeesus maksis just selle hinna, sinu ja minu eest, et me saame nüüd lihtsalt öelda Jumalale, et palun anna mulle andeks ja ma soovin, et Sa tuleksid minu ellu ja oleksid minu Päästja ja parim sõber. 
Ilma Jeesuseta meil sellist ligipääsu kahjuks Jumala juurde ei oleks. Nii nagu vanal ajal ohverdati loomi ja inimesed püüdsid leida andestust läbi oma parima ohverduse tuues see Jumalale, proovides sellega vältida Jumala pahameelt jne- siis nüüd on Jumal ise loonud selle silla inimeste ja Jumala vahel. Miks seda silda vaja oli? Sest meie kõik oleme kahjuks ka patuse loomuga (halvale kalduv), me loomuses on teha pattu, vigu ja me ei ole täiuslikud. 
Aga Jumal on puhas ja Püha, ilma patuta. Ning need kaks asja ei saa koos käia. Niisiis Jumal armastas meid nii väga, et ta oli ise nõus maksma selle hinna. Ta saatis oma ainsa Poja Jeesuse, et me saaksime läbi Tema leida andestust, armastust, ja rahu, mida me tegelikult siin elus kõige rohkem vajame.

Tegelikult on üsna tähtis küsida ka seda, et mis hinda meie oleme nõus maksma oma hingerahu eest? Väga tegelikult ju ei soovi mingit hinda maksta. Soovime tihti saada kõike vähese vaevaga ning ootame tulemust kiiremini, kui seda saame. 
Kuid kas me omame enda ümber sõpra, kelle eest oleme nõus oma eluga maksma? Pole päris kindel....
Jeesus seevastu pidas meid selliseks sõbraks, kelle eest ta oli nõus oma elu loovutama. 
Ja millega meie Tema sõprusele vastame? Kõhklustega? Kahtlustega? Laiskusega? Mugavusega?

Milline on sinu elu hind ja kuidas see sinu igapäevaelus väljendub? 
Jumala jaoks on sinu elul meeletu väärtus ja Tema armastus, isegi kui sa seda vastu võtta ei soovi on midagi suuremat, kui me suudame mõista.
Ainus hind, mida Jumal meilt ootab (just täpselt nagu lapsevanem oma lapselt) on: vastuarmastus, austus ja sõnakuulelikkus. Pole ju palju tahetud?
Me ju ise ootame seda kõike täpselt samamoodi oma lastelt. Miks ei peaks meie Looja seda meie käest ootama.

Sinu hingerahu eest on hind makstud, lihtsalt võta see vastu!








No comments:

Post a Comment